Pärnu võimutorm mõjus haiglale tervistavalt ja karastavalt

Pisut liialdades võib öelda, et Pärnu haigla juhatus rehabiliteeriti 2006. aasta kevadel. Vahetult enne Pärnu haigla kolimist hakkas kaitsepolitsei uurima Pärnu haigla juhatuse liikmete tegevust riigihangete korraldamisel ja leidis aasta hiljem, et keegi pole ametiseisundit kuritarvitanud. Haiglajuht Urmas Sule räägib, mida tähendas haigla juhtkonna aastane võimuvaakum temale ja Pärnu haigla töötajatele.

Pisut liialdades võib öelda- et Pärnu haigla juhatus rehabiliteeriti 2006. aasta kevadel. Vahetult enne Pärnu haigla kolimist hakkas kaitsepolitsei uurima Pärnu haigla juhatuse liikmete tegevust riigihangete korraldamisel ja leidis aasta hiljem- et keegi pole ametiseisundit kuritarvitanud.

Haigla nõukogu- mille poliitiline koosseis on viimase aasta jooksul kaks korda muutunud- ei suutnud aga seitse kuud otsustada- kas ja kellega haigla juhatuse liikmetest pikendada töölepingut. Aprilli algul teatas nõukogu- et järgmised viis aastat jätkavad Pärnu haigla juhatuses senised juhid: Urmas Sule- Karl Kukk- Veiko Vahula ja Külvar Mand.

Aastane võimuvaakum- nagu seda nimetab Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule- jättis siiski oma jälje inimestele ja haiglale kui organisatsioonile. Sule ei otsi intriige ega süüdlasi. Ta on nõus Meditsiiniuudiste lugejaga jagama- mida tema sellest aastast õppis.

 

Mai viimasel esmaspäeval vahetult enne intervjuud seisab Urmas Sule rõõmsate kolleegidega ühes toas- et õnnitleda ühte oma maja sünnipäevalast.

“Juhtimises on väga palju ka rutiinset ja musta tööd-” kursib Sule hiljem oma avaras kabinetis asjalikku meeleollu. Ta istub samale toolile nõupidamislaua ääres- kus tavaliselt juhatuse koosolekutelgi. “Paljudele tundub- et juht käib ringi- soovib inimestele õnne ja esineb püüne peal. Tegelikult pead väga palju ka ise musta tööd tegema- ohjeldamatult lugema- pabereid kirjutama- korrektselt vormistama- läbi rääkima- kooskõlastama- redigeerima jne- jne. Kõike seda tuleb teha iseenesestmõistetavalt naeratusega näol- töökaaslaste ja erinevate teiste osapoolte sageli vastandlikke seisukohti arvestades ning kokkulepitud ajaraamides püsides.”

<strong>Noored ja vanad juhid<br /></strong> Sule on veendunud- et valmis juhatuse liikmeid (loe: haiglajuhte) otse koolipingist ei tule. Tema jaoks on elukogemusel väga suur väärtus ja ta ise ei valiks võimalusel kogenematut juhti- kuigi ise sai Pärnu haigla peaarstiks 12 aastat tagasi 31-aastaselt.

“Kui Mart Laar 1992. aastal maailmas noorimana peaministriks sai - see oli umbes sama aeg- mil mina Pärnusse tööle tulin - - hakkasime dr Veiko Vahulaga noorte ja vihaste meestena kujundama Pärnu linna- osalt ka maakonna ja selle kaudu natuke ka Eesti tervishoidu sisuliselt nullist-” meenutab Sule.

“Kui ootad suuri muutusi - vali uued ja süsteemi poolt “rikkumata” inimesed- kui aga soovid evolutsioonilist arengut - otsi teostajad organisatsiooni seest-” leiab ta. “Ühiskond on praeguseks jõudnud arengufaasi- kus aina olulisemaks väärtuseks nii juhtimises kui ka elus üldse on küpsus ja kogemus. Tähtis on tunnetada suuremaid eesmärke ja seeläbi osata eristada olulist ebaolulisest. Ka Eesti riigi tunnetamine on keerulisemaks läinud: kes me siis ikkagi oleme- kas eestlased või eurooplased?!”

<strong>Miks minnakse poliitikasse?<br /></strong>“Eesti ellu on liiga palju siginenud poliitikuid- kelle jaoks poliitika ei ole mitte maailmavaateline eneseteostus oma rahva hüvanguks- vaid pragmaatiline äraelamise viis-” muretseb Sule. “Paljud nooredki ei otsi endale rakendust professionaalses valdkonnas- vaid lähevad koolipingist otse poliitikasse- eesmärgiga tagada elatus avalikus sektoris. Praeguses mitmeparteisüsteemis kisub erakonnakeskne riigipoliitika tõmblevaks. Erinevalt väljakujunenud kultuuriga riikidest- kus demokraatia arvestab kirjutamata reeglitega- ei lähtu Eesti demokraatia enam üldistest moraaliprintsiipidest.”

Erakonda kuulumine on konstitutsiooniline õigus- aga poliitikasse minnes ei tohiks eesmärgiks saada mingi ametikoha saamine- vaid soov midagi reaalset ja mõõdetavat kaasmaalaste hüvanguks ära teha- on Sule veendunud.

Tõmbleva poliitika taustal märkab Sule teistki murettegevat tendentsi: võimukemplused on viimase kolme-viie aastaga kippunud allapoole- haiglate tegevjuhtide tasemele tulema. “Eesti ühiskonnale oleks kindlasti kasulikum- kui haiglate juhatused komplekteeritaks toimivate meeskondadena- mitte juhuslike ebapüsivate poliitiliste kombinatsioonidena. Veelgi hullem- kui erakonnastumine jõuab haiglate keskastme juhtide tasemele…” hoiatab ta.

Sule õiendab kohe eksiarvamuse- nagu kuuluks ta ise parteisse. “Olen kandideerinud Pärnu tervishoiureformi algusest saadik esmalt valimisliidus Brackmann ja seejärel Eesti Reformierakonna nimekirjas Pärnu linnavolikogusse- kuid ma ei kuulu ega ole kuulunud ühessegi erakonda- ka komparteisse mitte-” kinnitab Sule. Ta ütleb- et ei oma poliitilisi ambitsioone.

“Minu jaoks on töiselt kõige tähtsam Pärnu haigla- seejärel tulevad Pärnu linn ja maakond ning edasi Eesti riik. Olen seisukohal- et selliselt “tagurpidi” toimetades on minust ka riigikodanikuna hoopis rohkem kasu. Võib-olla on see omamoodi trots unarusse jäänud riiklikule regionaalpoliitikale- kus kogu elu on äärmiselt Tallinna-keskne.” Riigi tasandil osaleb Sule tervishoiupoliitikas Eesti Haiglate Liidu juhina ehk kolmanda sektori- mitte mõne erakonna kaudu.

<strong>Hoidu Dilberti printsiibist!<br /></strong>“Mida rohkem Eesti haiglate juhid hakkavad erinevate erakondade aktiivseteks poliitikuteks- seda viletsamaks tegevjuhtimise tase haiglates muutub-” arutleb haiglajuht. “Sellisena toimides on oht- et haiglate tegevjuhtimises rakendub Dilberti printsiip- kus kõige turvalisem on saata mittevõimekad inimesed sinna- kus teised on nende ebakompetentsuse eest kõige paremini kaitstud ehk siis juhatusse- kus neist midagi ei sõltu.”

Haiglate liidu juhina on Sule huvitatud- et haiglate juhid oleksid professionaalselt kompetentsed ning sektori jaoks ühiseid põhiväärtusi kandvad inimesed- kes näeksid kaugemale iseenda varvastest ja oleksid orienteeritud koostööle. “Loomulikult oskame siseringis üksteisele hinnanguid anda. Meile on ka kindlasti oluline- kes need haiglajuhid on ja mida meist seeläbi arvatakse-” sõnab Sule.

Pärnu haigla juhatust hindab juhatuse esimees piisavalt töövõimeliseks hoolimata sellest- et tõmbetuul on asutuses lõõsanud eelmise aasta juuni lõpust-juuli algusest peale ning jõudumööda on püütud juhatustki killustada.

<strong>Täpne kokkulepe loob selguse<br /></strong>“Nõukogul ja juhatusel on vaja väga selgelt kokku leppida- kas juhatuse liige tegutseb lähtuvalt asutuse (omaniku) huvidest või kui ametnik-” nõuab Sule- kes esindab omaniku hoiakut. “Need on kaks põhimõtteliselt täiesti erinevat lähenemisviisi: kui soovid saavutada suuri eesmärke nagu näiteks ehitada uue haigla- tuleb selle nimel ka teinekord “kiirust ületada”. Juhina sa kas võtad teadlikult selle riski või oled lihtsalt ametnik - ei võta riski ja haigla jääb ehitamata-” resümeerib Sule.

<br /> “Ilmekaks näiteks sellest on eelmine aasta- kui haiglasse saabus ootamatult kaitsepolitsei uurima haiglaga puutumust omavate ametiisikute tegevust seoses uue haiglahoone ehituse ja kasutuselevõtuga. Loomulikult teadsime- et midagi kriminaalset meie tegevuses pole olnud- aga poolteist aastat võisid inimesed sosistada- et ju seal midagi ikka on-” viitab Sule kõrvalmaitsele.

“Kui kapo kohale tuli- ütlesin kohe- et meil karta ega varjata midagi ei ole. Uurija käitus samuti korrektselt- leppisime tema palvel kokku- et kolmandatele osapooltele anname infot vaid üksteisega kooskõlastatult- et uurimist mitte segada-” kirjeldab Sule uurimise käiku.

“Kui satud potentsiaalseks kriminaalkurjategijaks- on see kindlasti õige aeg järelemõtlemiseks- kas ehk isiklikud riskid- mida ühise asja eest kannad- pole mitte liiga suured-” lausub haiglajuht ja küsib ootamatult: “Kas teie olete kunagi kriminaaluurimise all olnud?”

Sule jätkab: “See karastas mind ennast ja arvan- et tervet organisatsiooni. Kõik asjad elus- mis ei tapa- teevad tugevamaks.”

Kriisisituatsioonis tuleb ühel hetkel vastu võtta otsus- kas lasta asjadel minna- nagu nad lähevad (mis on eestlastel pahatihti tavaks) või esitada endale Hamleti küsimus “olla või mitte olla”- arutleb Sule. Tuleb sõnastada endale eesmärk- mille nimel tegutsema hakkad. “Minu kindel veendumus oli eelmisel aastal ja on ka praegu: Pärnu haiglale on parim võimalik lahendus kujunenud olukorras- kui juhatus jätkab sama tuumikuga.”

Urmas Sule räägib- kuidas juhi tulemused väljenduvad teiste inimeste töö kaudu ning kui oluline on oskus teiste inimeste panust hinnata. “Kaasinimese tunnustamine nii kodus kui ka tööl on eestlasele- eriti eesti mehele väga vähe omane ja see on riigi arengu seisukohalt väga halb-” möönab ta. “Minu arvates on tunnustamine see kompetents- mida iga eestlane võiks või peaks endas arendama- kuni surmatunnini ja natuke edasi ka.”

Kui sageli Pärnu haigla nõukogu juhatust kiidab?

Urmas Sule vastab: “Nõukogu eelmine koosseis ei ole öelnud muud kui sügisel juhatuse tööd arutades märgiti - et juhatuse töö on hea. Mis puudutab konkreetselt näiteks haigla kolimisprojekti (tegutsev haigla koliti tööd katkestamata kahe nädalaga uude- täiesti teistmoodi funktsioneerivasse haiglahoonesse)- siis selles osas on meid pigem linnaelanikud ja kolleegid tunnustanud- mis on väga meeldiv. Minu jaoks kõige suurem tänu oligi kriisiaegadel see- kui õhtul majast lahkudes omad inimesed vastu tulid ning avaldasid toetust ja tunnustust-” meenutab ta tänulikult.

<strong>Haigla töötajad tänasid<br /></strong>Kui Pärnu haigla juhatus lõpuks paika pandi- tulid haigla ülemõed juhatust kollektiivselt tänama selle eest- et juhatus oli suutnud selle ebameeldiva “juhtimisvaakumi” töötajatest eemal hoida.

“Väga paljud ei tajunud üldse- et asutuses midagi paigast ära on-” ütleb Sule. “Need inimesed- kes tajusid- oskasid selle sõnades kokku võtta ja tänasid. Enamik inimesi- jah- ei tea üksikasju- mis tegelikult juhatuses ja selle ümber toimus- ja kas peavadki teadma?” jätab Sule küsimuse lahtiseks.

Ta ei oska arvata- kas keegi nendest aegadest memuaarides kunagi kirjutab- aga need- kes osalesid- teavad niigi oma rolli.

Laia maailma väärikaid kontserne eeskujuks tuues teab Sule hästi- et tippjuhtkonna vahetamine avaliku skandaali ja konfliktiga pole hea tava. “Kui isiklike huvide teostamine käib soppa loopides või muidu eetilisi barjääre ületades- siis inimeste usaldus süsteemi vastu hoopis langeb-” kainestab Sule intriigimaiaid.

“Inimesed ei taha töötada olukorras- kus tulevik on ebaselge- kui pole teada- kes majas peremees. Võimuvaakumi ajal läks haigla kantseleist ära kantselei juhataja- avalikkussuhete juht- juhatuse sekretär- jurist - tänaseks on need ametikohad komplekteeritud-” nendib Pärnu haigla juht.

<strong>Kriisis suhted võimenduvad<br /></strong>“Igasugune halb on omakorda millekski hea. Inimestevahelised suhted võimenduvad- saad teisi inimesi tundma hoopis uute külgede pealt ja tegelikult on see asutuse jaoks üldkokkuvõttes tervistav-” räägib Sule üldse mitte irooniliselt. Ainsa hädana võib väga pika juhtimiskriisi jooksul kujuneda olukord- kus sul pole enam neid inimesi- kellega koos tööd teha. Tervishoiusektoris on inimressurss äärmiselt piiratud.

“Julgen väita- et enamik haiglajuhte tahavad sarnaselt arstidele teha oma tööd südamega ja võimalikult hästi-” jätkab Sule. “Loomulikult on juhitööle võimalik anda erinevaid hinnanguid- sest kes siis raha ei oskaks juhtida. Aga tegelikult on päris palju inimesi- kes võib-olla vajaksid ka ühiskonnalt rohkem tunnustust-” viib ta jutu taas tervishoiutöötajate väärtustamisele ühiskonnas.

“Kõik Eesti haiglate töötajad ootavad ju- et ühiskond annaks tagasisidet- et tervishoiutöötaja teeb ühiskonna jaoks vajalikku ja väärikat tööd. See ei ole ainult rahaline pool. Kui riigikodanikke ei tunnusta- aga tahad- et nemad töötaksid palehigis sinu heaks- siis see ei toimi-” kinnitab Sule.

Praegu on tervishoius puudu eelkõige kahest ressursist- et inimesi hästi teenindada: need on arstide puudus ja rahapuudus. Kõigest viie protsendi eest SKPst tahavad inimesed kõike- maksimaalselt kiiresti ja maailma tipptasemel kvaliteediga!

“Tasakaal peab olema-” möönab Sule. “Peavad olema töötajad- kes liigse tööga end ära ei tapa. Kui ei ole küllalt raha- jääb innovatsioon seisma ja siis jälle ei tule arstid. Eks väga palju asju ole kinni juhustes- aga tõenäosus- et sul elus hästi läheb- on suurem pigem nendel inimestel- kes ise selleks süsteemselt tööd teevad ega jää juhust ootama.”

Küsimusele- kas temal endal läheb elus hästi- vastab Sule- et läheb normaalselt.

“Töötan selles kollektiivis ja selles linnas- kus ma tahan töötada. Kodus ootab mind viieaastane tütar- kes mind siiralt ja omakasupüüdmatult armastab ja kes mu hinge noorena hoiab. Kõige selle eest olen ma kindlasti palju tänu võlgu oma naisele- kes minu vahel liigse tööle pühendumise pärast on pidanud palju pere jaoks tähtsaid tegevusi enda kanda võtma-” räägib ta.

<strong>Tütar õpetab<br /></strong>Sule on tütrelt õppetunde võtnud. “Teda jälgides jõuan paratamatult arusaamale - nii naljakas kui see ka pole -- et õppimine on koostöö- kus meil- täiskasvanutel- on lastelt rohkemgi õppida kui lastel meilt. Lapse pealt näed- kuidas ühiskond inimest enda näo järgi püüab kujundada. See- kuidas laps oskab tundeid õigesti kanaliseerida- ilma igasuguse teooriata oma väärtushinnangud ja prioriteedid paigas hoida ka tema jaoks kriitilises olukorras- väärib õppimist. Näiteks annad lapsele ata- aga ta ei reageeri sellele nagu täiskasvanud inimene- et jookseb taha tuppa ja jääb sinna põrnitsema- vaid ta asub kaitsma sedasama suhet- mida sina püüad rumalusest hävitada. Tal on oma alateadvuslikud põhiväärtused: austus- armastus ja usaldus - nendest ta lähtubki.”

Kui teed tööd- mida ei armasta- inimestega- kelle vahel puudub usaldus ja vastastikune austus- on tulemused ka vastavad- teab Urmas Sule. “Igal inimesel peavad olema elus eesmärgid- mille poole püüelda- ja eetilised tõekspidamised- millest selles pürgimuses juhinduda. Kes suurelt ei suuda mõelda- ei suuda ka eesmärgipõhiselt tegutseda ja tulemuseks on tühikargamine.”

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

 

<strong><u>Pärnu haigla nõukogu ja juhatuse aasta</u></strong>

 

<strong>26. jaanuar 2005</strong> - Lääne Ringkonnaprokuratuur algatas riigihangete ameti palvel uurimise Pärnu haiglaga puutumust omavate ametiisikute- sh juhatuse liikmete Urmas Sule- Karl Kuke ja Veiko Vahula asjus seoses riigihangete korraldamisega/läbiviimisega.

<strong>28. aprill 2005</strong> - Pärnus vahetub võim: reformierakondlasest linnapea Väino Hallikmägi asemele valib volikogu linnapeaks Ahti Kõo (Res Publica).

<strong>mai 2005</strong> - Pärnu haigla nõukogu esimeheks valitakse Pärnu linnapea Ahti Kõo- ülejäänud liikmed on abilinnapea Raul Sarandi (Res Publica)- linnavolikogu liikmed Marika Laidna (Res Publica) ja Uno Mirme- Paikuse vallavanem Kuno Erkmann Pärnumaa omavalitsuste esindajana- Pärnu linnaarst Ada Kraak ja sotsiaalministeeriumi analüütik Tiia Arro.

<strong>20. juuni 2005</strong> - haigla nõukogu otsusega laiendatakse juhatust ühe koha võrra ja sellesse ametisse määratakse haigla nõukogu otsusega erakorralise meditsiini juhina Külvar Mand.

<strong>13. september 2005</strong> - haigla nõukogu (esimees Pärnu linnapea Ahti Kõo Res Publicast) kuulutab välja Pärnu haigla juhatuse liikmete konkursi tähtajaga 18. oktoober (kohalike omavalitsuste valimiste järgne päev). Juhatuse kolme liikme (Sule- Kukk- Vahula) lepingud lõpeksid 22. oktoobril.

<strong>15. september 2005</strong> - haigla nõukogu esimees Ahti Kõo tunnistab Pärnu Postimehes- et tema poole on pöördunud erinevate erakondade esindajad sooviga võimaldada Pärnu haigla juhatuse liikmete kohti sellise ametiposti saamiseks “erilisi teeneid” omavatele isikutele. Ahti Kõo lisab artiklis haiglarahvale- et “kuni mina olen nõukogu esimees- ei müüda teist mitte kedagi maha mitte ühelegi poliitikule”.

<strong>22. september 2005</strong> - haigla nõukogu lükkab juhatuse valimised poliitiliste intriigide vältimiseks edasi 15. detsembrini.

<strong>17. oktoober 2005</strong> - omavalitsuste valimised. Pärnu haigla nõukogu pikendab haigla juhatuse volitusi aasta lõpuni.

<strong>1. november 2005</strong> - Pärnus vahetub võim- uueks linnapeaks valitakse Mart Viisitamm (Keskerakond).

<strong>19. detsember 2005</strong> - haigla nõukogu koosolekul valitakse nõukogu uueks esimeheks Pärnu linnapea Mart Viisitamm (Keskerakond)- uute liikmetena kuuluvad nõukokku Port Artur Grupi üks omanikke Kaido Kruusoja (Isamaaliit) ja abilinnapea Cardo Remmel (Rahvaliit). Nõukogu otsustab jätkata otsingut ja pikendada haigla juhatuse kolme liikme lepinguid 20. aprillini 2006. Fontese personaliotsing- mis läks haiglale maksma ligi 300 000 krooni- soovitas nõukogule jätkata juhatuse senise koosseisuga.

<strong>28. veebruaril 2006</strong> - Pärnu uue haigla kolimisest ja kasutuselevõtust on möödunud üks aasta. Haigla nõukogu kuulutab välja Pärnu haigla juhatuse teise konkursi viimase poole aasta jooksul- olles eelnevalt kehtetuks kuulutanud eelmise nõukogu korraldatud konkursi. “Otsingu eesmärk on leida Pärnu haiglale võimalikult head juhid-” ütleb nõukogu esimees Mart Viisitamm Pärnu Postimehele.

<strong>24. märts 2006</strong> - avatakse Pärnu linnapea kabinetis haigla juhatuse konkursile laekunud ümbrikud. Pärnu haigla juhatusse kandideerivad: Urmas Sule- Veiko Vahula- Karl Kukk - nende kandidatuurid olid läbinud Fontese hindamise - ning Jõgeva haigla juht Peep Põdder (Keskerakond)- Eesti Arstide Liidu president Andres Kork (Res Publica)- kunagine sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann ja Tallinna kiirabi operatiivjuht Erik Velleramm (parteitu).

<strong>30. märts 2006</strong> - Pärnu Postimees avaldab- et märtsi keskel on prokurör lõpetanud Pärnu haigla juhtide vastu algatatud kriminaalmenetluse- mille käigus selgus- et kellelegi pole tehtud riigihangetega olulist kahju ja haigla juhatuse liikmed ei olnud ametiseisundit kuritarvitanud.

<strong>3. aprill 2006</strong> - Eesti Päevaleht kirjutab sotsiaalministeeriumi plaanist seada haigla nõukogule ja juhatusele nõuded- et nõukogus ja juhatuses oleks esindatud tervishoiu-- majandus- ja õigusalase kõrgharidusega inimesed. Kui juhatuses on üks inimene- siis peab tal olema üks eelnimetatud haridusest. Haiglavõrgu arengukavasse/tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu plaanitakse muudatused viia haiglate juhtimisvigade vähendamiseks 2008. a juulist- kirjutab ajaleht.

<strong>3. aprill 2006</strong> - personaliotsingufirma Fontes loobus nelja uue haiglajuhi kandidaadi hindamisest ja distantseerus Pärnu haigla juhatuse liikmete leidmiseks välja kuulutatud konkursist- kirjutab Eesti Päevaleht.

<strong>6. aprill 2006</strong> - haigla nõukogu eesotsas Pärnu linnapea Mart Viisitammega otsustab- et haigla juhatuses jätkavad kõik endised juhatuse liikmed: Urmas Sule- Karl Kukk- Veiko Vahula ja ainsana erakonda kuuluv Külvar Mand (Res Publica). Kindlus on järgmiseks viieks aastaks ehk 2011. aasta 20. aprillini.

<strong>5. juuni 2006</strong> - Pärnu haigla nõukogu liikmed- kes seni on tasuta nõukogus tegutsenud- hakkavad linnavalitsuse korralduse järgi saama tasu: nõukogu esimees (Mart Viisitamm) 4400 krooni ning nõukogu liikmed (Raul Sarandi- Cardo Remmel- Kaido Kruusioja- Ada Kraak- Tiia Arro ja Kuno Erkmann) 3400 krooni kuus.

<br /><em>Allikas: MU</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.