Euroraha tuleb taas

21. augustini ootab valitsus avalikkuselt ettepanekuid Euroopa Liidu struktuurifondide ehk tõukefondide rahajaotuse kohta aastateks 2007–2013.

21. augustini ootab valitsus avalikkuselt ettepanekuid Euroopa Liidu struktuurifondide ehk tõukefondide rahajaotuse kohta aastateks 2007-2013.

Rakenduskavade eelnõudes sätestatakse struktuurivahenditest Eestile eraldatava 53-2 miljardi krooni jaotus prioriteetsete tegevussuundade vahel ja nende raames rahastatavad tegevused- vahendas valitsuse pressibüroo.

Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamiseks mõeldud raha ning hariduse- teadus- ja arendustegevuse jaoks mõeldud raha jagamise juhtministeeriumiks on haridus- ja teadusministeerium- kuid tervishoiu- ja hoolekande vallas planeerib- taotleb raha ja korraldab hankeid siiski sotsiaalministeerium- nagu täpsustas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

Kõik neli rakenduskava ja rahastamiskavad leiab rahandusministeeriumi koduleheküljelt <a href="http://www.fin.ee">www.fin.ee</a>- lingilt “2007-2013 EL struktuurivahendite planeerimine” tähtsamate teemade rubriigis.

Pärast kommenteerimisvooru vaatavad kavade koostajad üle Eestist kogutud arvamused ja Euroopa Komisjoni esialgsed hinnangud ning täiendavad rakenduskavasid ja saadavad need septembris uuesti valitsuskabinetti.

<strong>Jätkub haiglatele ja esmatasandile<br /></strong>Tervishoiuga on seotud mitu rakenduskava. Inimressursi arendamise rakenduskavas räägitakse haiguste ennetusest ja tööelu pikendamisest; tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise kava näeb ette haiglate ehitust (meede 3.2); elukeskkonna arendamise rakenduskavas plaanitakse investeeringuid esmatasandi tervishoidu (kohalike avalike teenuste parandamine- meede 3.1).

Omavalitsuste ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste kaudu jagatavad esmatasandi tervishoiu investeeringud võistlevad koos koolidele- lasteaedadele- vaba aja veetmise objektidele- ühistranspordile ja sotsiaalvaldkondadele suunatavate investeeringutega. Ühtekokku loodab riik kohalike avalike teenuste parandamiseks saada Euroopa Regionaalarengufondilt 2-254 miljardit krooni.

Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamiseks plaanib Eesti riik kokku 4 230 707 876 krooni- millest 63 protsenti ehk 2-646 miljardit krooni tuleb Euroopa Regionaalarengufondist (ERDF)- ülejäänu peab leidma avalikust sektorist (sh Eesti riigieelarvest).

Tervishoiu- ja hoolekande rahakava on jagatud omakorda kaheks: meede 3.1 on hoolekandeasutustele (490 mln kr ehk 85% ERDFist ja kogumaksumus 576-5 mln kr) ning meede 3.2 on mõeldud tervishoiu investeeringuteks (2-156 mld kr ehk 59% ERDFist ning kogumaksumus 3-654 mld kr).

Selle rahaga on eesmärgiks ehitada elanikkonna vajadustele vastav haiglavõrk- kus hooldusravi (pikaravi) voodikohtade arv peab praeguselt 1089-lt voodilt (2004. a andmed) kasvama 2100 voodikohani (2015. aastaks) ning aktiivravivoodikohtade arv vähenema praeguselt 5750-lt voodilt (2004. a) 3200 voodikohale 2015. aastaks. Aktiivravi voodikohtade hulgas on siin taastusravi- kuid mitte psühhiaatria ja tuberkuloosi voodikohad.

<strong>Töörühma kuuluvad mitme asutuse esindajad<br /></strong>Hariduse- teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava koostamist koordineerivasse 23-liikmelisse töörühma kuuluvad ennekõike haridus- ja teadusministeeriumi töötajad- aga ka kaks inimest sotsiaalministeeriumist (tervishoiukorralduse ressursside nõunik Elen Ohov ja hoolekande osakonna juhataja Tarmo Kurves).

Samuti kuulub sinna teiste asutuste esindajaid- näiteks Richard Villems Eesti Teaduste Akadeemiast- Anneli Kannus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogust- Toomas Šadeiko Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingust jne.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

<br />  

***********************************

 

<br /><strong><u>Euroraha prioriteedid</u></strong>

Euroopa tõukefondidest saavad 53-2 miljardit krooni aastatel 2007-2013 neli rakenduskava:

 1) inimressursi arendamise rakenduskava - Euroopa Sotsiaalfondist 6-897 mld kr ehk 84-9% rakenduskava maksumusest;<br />  2) elukeskkonna arendamise rakenduskava - Euroopa Regionaalarengufondist ja Ühtekuuluvusfondist 18-639 mld kr ehk 82-4% maksumusest;<br />  3) hariduse- teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava - Euroopa Regionaalarengufondist 10-840 mld kr ehk 81-5% rakenduskava maksumusest;<br />   4) ettevõtluse- infoühiskonna- transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava - Euroopa Regionaalarengufondist ja Ühtekuuluvusfondist 16-824 mld kr ehk 84-9% maksumusest.

<em>Allikas: rahandusministeeriumi veebileht</em><a href="http://www.fin.ee"><em>www.fin.ee</em></a>

<br />  

***********************************

<br />  

<strong><u>Väljavõtteid rakenduskavadest:</u></strong>

   - "Kuigi on rakendunud mitmed oluliste terviseprobleemide lahendamisele suunatud riiklikud programmid ja strateegiad ning käivitunud on perearstisüsteem- on seni vähe kasutatud esmatasandi tervishoiu potentsiaali- mistõttu on ebapiisav tervist edendavate- haigusi ennetavate ja rehabiliteerivate teenuste kättesaadavus. Samuti pole inim- ja rahalise ressursi piiratuse tõttu suudetud saavutada olulist muutust inimeste tervisekäitumises. Selleks tuleks oluliselt enam tõhustada terviseteadlikkuse tõstmisele ning eluviiside muutmisele suunatud ennetustegevust.”<br /><em>(Inimressursi arendamise rakenduskava tööversioon; juuni 2006- lk 26)<br /></em>

   - "Kuna eriarstiabi teenuste osutamine on koondunud keskustesse- siis on need teenused maapiirkondades mõnevõrra vähem kättesaadavad. Hõreasustus seab piirid ka esmatasandi tervishoiuteenuste osutamise korraldusele maapiirkondades. Kuigi üldiseks trendiks nii Eestis kui mujal maailmas on perearstide koondumine grupipraksistesse- ei ole maapiirkondades perearstide koondamine suurematesse perearstikeskustesse otstarbekas- kuna sellega väheneks oluliselt nende teenuste kättesaadavus. Seetõttu on maapiirkondades erinevate teenuse osutajate võimalused korraldada koostööd ning investeerida infrastruktuuri ja tehnoloogia arendamisse oluliselt piiratud. Probleemiks on eelkõige perearstidele nõuetele vastava tegevuskoha tagamine- aga ka perearsti toetavate diagnostika- õendusabi- hooldus- ja taastusravi ning teiste seotud teenuste piiratud kättesaadavus.<br />       Eelnevast tulenevalt peab suurenema kohalike omavalitsuste roll (eelkõige kohalikes keskustes ja väljaspool keskusi) esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri tagamisel. Oluline on tagada olemasoleva infrastruktuuri võimalikult ratsionaalne kasutamine- arvestades optimaalset teenindatavate arvu ja teenuste mahtu ning arendades vajadusel välja polüfunktsionaalseid keskuseid- mis hõlmavad erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.”<br /><em>(Elukeskkonna arendamise rakenduskava eelnõu tööversioon; juuli 2006- lk 27)<br /></em>

   - "Prioriteetse suuna peamisteks tegevusteks on investeeringud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud haiglavõrgu arengukava näeb tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks ette 19 aktiivravihaiglat. Enamikul juhtudel on võimalik haigla tegevuseks kohandada olemasolevaid hooneid. Kui olemasoleva hoonestuse asukoht- tehniline seisukord või konfiguratsioon ei võimalda nõuetele vastavate tingimuste loomist olemasolevate hoonete rekonstrueerimise teel- on vajalik juurdeehitus olemasolevale hoonele või täiesti uue hoone rajamine.”<br /><em>(Hariduse- teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava eelnõu; juuli 2006- lk 51)</em>

<em><br /></em>   - "Statsionaarse aktiivravi koondumisel suurematesse keskustesse on vajalik luua paremad transpordi ja kommunikatsioonivõimalused- mis tagavad parema ligipääsu ka elukohast kaugemal asuvatele raviasutustele.”<br /><em>(Hariduse- teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava eelnõu; juuli 2006- lk 53)</em>

<em><br /></em>   - "Haiglavõrgu arendamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud haiglavõrgu arengukava- mis näeb tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks ette 19 aktiivravihaiglat. Haiglavõrgu arengukava eesmärgiks on aastaks 2015 luua optimaalne ja elanikkonna vajadustele vastav haiglavõrk- koondades kallihinnaline eriarstiabi suurematesse keskustesse ning arendades kohalikul tasandil välja teenused- mis lähtuvad kohalikest vajadustest ja võimalustest ning tagavad ravi järjepidevuse.”<br /><em>(Hariduse- teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava eelnõu; juuli 2006- lk 55)</em>

<br /><em>Allikas:</em><a href="http://www.fin.ee"><em>www.fin.ee</em></a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.