EERO MERILIND:

Tervishoiu arengutest eelseisvate parlamendivalimiste künnisel

<strong>Tervishoiu arengutest eelseisvate parlamendivalimiste künnisel</strong>

<br /> Riigikogu valimised tuleva aasta märtsis sunnivad erakondi tähelepanu pöörama tervishoiule ning inimeste heaolule laiemas mõttes. Parteide ajutrustid hakkavad mõtteid arendama ning arutusele tulevad nii uued stsenaariumid kui ka nostalgilised ideed. Kõik positiivne vajaks tähelepanemist ja arutelu- sõltumata sellest- kummalt poolt ettepanek tuleb.

Rahvaliit ja Keskerakond keskenduvad tulevastel valimistel ilmselt riikliku tervishoiusüsteemi tugevdamisele- Reformierakond eraalustel tervishoiule- sotsiaaldemokraadid sotsiaalsetele hüvedele ning Res Publica ja Isamaaliit aidsi ja narkomaania ennetamisele. Kuigi täpseid valimisplatvorme ei ole veel välja kujundatud- võiks siinkohal ometigi mõtiskleda teatud arengute üle.

Riiklik tervishoiusüsteem- kus arstiabi oleks tasuta ning ravimid imeodavad või hoopis tasuta- on meelitav- kuid eeldaks tõsiseid ümberkorraldusi seadusandluses ja põhimõtetes. Riikliku tervishoiusüsteemi korral saaks raha tervishoidu riigieelarvest. Kuid kas Eesti riigil on nii palju raha ning millistelt valdkondadelt raha vajaduse korral ära võtta- on valus küsimus. Ning mida teha siis haigekassa süsteemiga?

Madala tulumaksu ning üha suureneva sotsiaalmaksu laekumise tingimustes kosub Eesti Haigekassa eelarve samuti. Kuna haigekassal on ainult rahastamise funktsioon ning ta ei saa oma lepingupartnereid suures osas ise valida- siis kerkib üles küsimus uuest struktuurist- mis korraldaks tervishoidu ning suunaks raha vastavalt vajadustele- arvestades kvaliteeti ja teenuste mahtu. Küsimus on- kas see struktuur peaks olema sotsiaalministeeriumi alluvuses või iseseisev.

Vajadus sellise tervishoidu koordineeriva struktuuri järele on täiesti olemas. Perearstikeskuste ja haiglate asukohad ja teenuste struktuur- patsientide logistika- diagnostiliste teenuste ning abiteenuste paiknemine ei saa enam olla stiihiline- vaid vajab analüüsi ning analüüsitud tervisenäitajate- inimeste rahulolu- teenuste kvaliteedi ja arstide kvalifikatsiooni arvestamist.

Dr Peeter Mardna välja pakutud kohustusliku terviseläbivaatuse ideed arutatakse veel kindlasti- kuid liberaalse maailmavaatega inimestele kohustuslikud asjad ilmselt ei meeldi ning see idee pannakse kalevi alla. Samas hakatakse rohkem tegelema sisulise poolega: perearstide kvaliteediboonuse süsteem saab uued alused ning kvaliteetsemat tööd tegevad perearstid saavad ka suurema lepingu haigekassaga.

Kindlasti lisandub veel uusi skriiningprojekte: lisaks rinnanäärmevähi skriiningule tulevad ka eesnäärmevähi ja emakakaelavähi skriiningprojektid. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise projekt vaadatakse üle ning laiendatakse sihtgruppi. Ilmselt lisandub 2. tüüpi diabeedi varajase avastamise projekt. Rohkelt tähelepanu pööratakse väikelaste tervisele ja haiguste varajasele avastamisele. Luuakse tsentraalne andmebaas- mis jälgib väikelaste vaktsineerimist- ning teavitussüsteem.

Kuna arstide puudus hakkab halvama tavatööd ning inimeste sissetulekud kasvavad- siis käivitub lähiaastatel diskussioon eratervisekindlustuse vajalikkusest. Esialgu tekib lisakindlustamise võimalus kergemini kontrollitavate tegevuste osas: kaetakse ära arsti konsultatsioon- mis annab võimaluse saada eriarsti konsultatsiooni kiiremini kui võimaldab riiklik järjekord- millele lisanduvad hiljem analüüside ja uuringute võimalus piiratud mahus ning alles seejärel operatsioonide tasustamine. Erakindlustus sõlmib koostöölepped olemasolevate struktuuridega ning kujundab ajapikku välja oma struktuurid ja koostööpartnerid täies mahus arstiabi andmiseks.

Eesti tervishoiuasutused arendavad ennast jõudsalt ning olmetingimuste paranemisel hakatakse tervishoiuteenuseid pakkuma üle terve Euroopa Liidu. Patsientidena nähakse ka Venemaa ja Ukraina ning miks mitte ka Läti ja Leedu patsiente. Tervishoiuturism koostöös spaade ja reisibüroodega muutub arvestatavaks majandusharuks.

Arstide puudus sunnib tõstma arstide palka- mis omakorda suurendab eriala prestiiži ning arstiks tulevad õppima hoolivamad ja motiveeritumad inimesed. Tugevate isiksuste lisandumisel muutub tugevaks ka Eesti Arstide Liit- mis senise kiratsemise asemel muutub elujõuliseks ja arvestatavaks organisatsiooniks.

Tartu ülikooli arstiteaduskond avab uksed välislektoritele ning üliõpilastel avaneb võimalus tudeerida oma eriala tippude käe all ka Tartus. Koostöös Euroopa Liiduga saavad üliõpilased stažeerida ka välismaa kliinikutes ning perearstikeskustes. Selle tulemusena tuuakse Eestisse uusi teadmisi- arstiameti prestiiži ning suhtumist töösse.

Uus riigikogu koosseis leiab lahenduse kindlustamata inimeste ravi ning ravimite kompenseerimise küsimusele. Hambaravi osas püütakse teenuseid kompenseerida haigekassa või erakindlustuse kaudu. Hooldusravi osas luuakse uus kontseptsioon ning koos sotsiaalsüsteemi ja kohaliku omavalitsusega arendatakse välja hooldusravi asutuste võrgustik ja paindlikud rahastamise süsteemid. Koduõendus saab suurema tähelepanu ning koduse ravi abil vähenevad inimeste hospitaliseerimise vajadus ja ravijärjekorrad.

Ravimite kompenseerimise süsteem jääb üldjoontes samaks- kuid riskigruppi kuuluvad inimesed saavad võimaluse - kui nad jälgivad kõiki arstlikke ettekirjutusi - saada teatud ravimeid soodsamalt.

Elektrooniline haiguslugu areneb- kuid jääb seadusloome võrgustikku kinni ning kuni seaduste vastuvõtmiseni täismahus e-haiguslugu külmutatakse. Kergemini defineeritavad osad nagu digiretsept ja on-line registreerimine arsti vastuvõtule tulevad käiku lähiajal. Digipiltide ja digilaboratooriumi osas luuakse iseseisvad asutuste baasil töötavad andmekogud- kust on võimalik andmeid teatud tasu eest vaadata. Perearstitarkvara osas jääb turuliidriks Medisoft- haiglate osas turuliidrit ei teki- kuid kaks-kolm suuremat tegijat jagavad positsioonid.

Kohalik omavalitsus saab endale suurema õiguse korraldada arstiabi. Maapiirkondades ehitavad kohalikud omavalitsused ise või siis perearstid koos kinnisvaraarendajatega uusi perearstikeskusi logistiliselt sobivatesse kohtadesse. Kohalikud omavalitsused toetavad kvaliteetse arstiabi osutamist ja aitavad soetada vajalikku aparatuuri ning osalevad aktiivselt arstide värbamisel. Lähiajal luuakse ka perearsti töövälisel ajal töötav valvesüsteem ning eriarstide rotatsioon maakonnakeskustes.

Muudatused tervishoius peavad olema järjepidevad ning kaalutletud. Hektiliste tõmbluste aeg hakkab vist ka Eestis otsa saama. Kõiki asju saab planeerida ja mõistusega arendada- ka tervishoidu. Enne otsustamist tuleb aga mõelda- kuhu me tahame välja jõuda- missugune on see maja- kus me elama hakkame. Tuleb leida aega- et arutada pereliikmetega- rääkida arhitektiga- kirjeldada oma soove ja vajadusi- vaadata eelarvet. Alles siis- kui kõik on enam-vähem selge- saab alustada ehitamisega.

Usun- et tulevased valimised ei kisu Eesti tervishoiumajakest kiiva ning kõigile jätkub ruumi nii ühiseluks kui ka omaette olemiseks.

<br /><strong>EERO MERILIND<br /></strong>perearst

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.