Ida-Tallinna keskhaiglas on nüüd eraldi keskustega neuroloogiaosakond

ITK neuroloogiaosakond dislotseerub alates suvest Ravi tänav 18. Muutusi on teisigi, põhiliselt puudutavad need osakonna ambulatoorset tööd.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) neuroloogiaosakond dislotseerub alates suvest Ravi tänav 18. Muutusi on teisigi- põhiliselt puudutavad need osakonna ambulatoorset tööd. Lähemalt alljärgnevas intervjuus ITK uuenenud neuroloogia osakonna juhataja dr Toomas Toomsoo vahendusel.

 

<strong>Mis ajendas Magdaleena haiglast põhikorpusesse kolima?</strong>

"Arvestades- et neuroloogia on vähemalt pooles- kui mitte rohkemas mahus erakorraliste haigetega tegelev eriala- siis see oli üks ajend Ravi tänavale kolimiseks.<br /> Seni saime Magdaleena üksuses küll kõigega hakkama- kuid logistiliselt oli erakorralist tööd väga keeruline organiseerida.<br /> Lisaks plaanisime Ravi tänavale kolimisega luua spetsialiseeritud keskused ambulatoorses töös. Tahtsime spetsialiseeruda just teatud teemadele. Kui arstidel on huvi mingi teemaga süvitsi tegeleda- siis toimib see nii arsti kui ka patsiendi huvides."

<strong>Palun rääkige neist keskustest veidi lähemalt.</strong>

"Oleme moodustanud neli keskust neuroloogia osakonna sees: epilepsia-- peavalu-- mäluhäirete- ning Parkinsoni tõve ja muude liikumishäirete keskused. Töötame printsiibil “üks päev ühele keskusele”. Haigeid registreeritakse kõnekeskuse kaudu. Registraatorid on informeeritud- millised haiged võiksid olla spetsiaalsetes keskustes registreeritud. See eeldab muidugi perearsti saatekirja- millele on märgitud konkreetse diagnoosi hüpotees- sest tihtipeale registreerivad patsiendid ennast ise.<br /> Oleme oma meeskonna sees ära jaganud teemade valdkonna- kes millega tegeleb. Keskustes osa arste kattuvad- osa mitte. Enamasti on meie neuroloogidel kaks teemade ringi- millega nad süvitsi tegelevad."

<strong>Mida tähendab see “üks päev ühele keskusele”?</strong>

"Igal kindlal nädalapäeval töötab üks konkreetne keskus. Näiteks esmaspäeval töötab meil epilepsiakeskus- teisipäeval peavalukeskus- neljapäeval mäluhäirete keskus ja reedel parkinsonihaigete keskus. Nii et sellele päevale registreeritakse konkreetse patoloogiaga haige- et juba kõnekeskusel tekiks konkreetsus. Kõnekeskus töötab ju kaheksast viieni- neil oleks väga keeruline sätitada haigeid niimoodi- et erinevatel päevadel on teatud haigetele vaid teatud kellaajad."

<strong>Kuhu satuvad need patsiendid- kellel justkui ei ole pistmist nende nelja keskuse valdkondadega?</strong>

"Selleks on meil üldpolikliiniku päev. Sinna saab registreerida haigeid kõikide probleemidega. Samuti sel juhul- kui spetsialiseeritud keskustes on järjekord liiga pikk või aeg ei sobi. Üldpolikliinilist vastuvõttu teevad meil ka enamik arste."

<strong>Millised neist keskustest on kõige töömahukamad?</strong>

"Epilepsia- ning peavalukeskus on praegu kõige pingelisemad. Aga töötame selle süsteemiga ju alles neljandat kuud. Järjest rohkem hakkab tulema mäluhäiretega patsiente- ka Parkinsoni tõvega ja muude liikumishäiretega patsiente. Nii et info liigub ja ma arvan- et peagi keskused enam-vähem võrdsustuvad."

<strong>Kas niisugune süsteem on Eestis ainulaadne?</strong>

"On küll olemas nime poolest keskusi- aga päevade lõikes toimivat keskust mujal Eestis minu teada ei ole. Ainulaadne on ka see- et meil on 30-minutiline vastuvõtt. Me ei jää enam teisele patsiendile jalgu- püsime graafikus. Ei teki ka olukorda- kus inimene on pannud endale aja kinni- aga peab ikkagi pool tundi või tund aega ukse taga ootama.<br /> Olen ise suuresti saksa kooliga ja sealt mingil määral ka selle idee saanud. Saksamaal on haiglas asuva spetsialisti konsultatsiooni aeg üks tund. On arvestatud ka seda- et arst jõuaks normaalselt kirjutada väljavõtte perearstile. Meil see pool veel lonkab. Aja vähesuse tõttu kirjutame perearstidele väga lakoonilisi väljavõtteid. Sealt ka osaliselt negatiivne suhtumine eriarstidesse.<br /> Alates 1. septembrist käivitub ITKs elektrooniline ambulatoorne epikriis. Kõik uuringud ja analüüsid salvestatakse automaatselt- arst kirjutab arvutisse lühikokkuvõtte. See jääb dokumendina alles ja saadetakse elektrooniliselt ka perearstile."

<strong>Kui palju keskhaiglas neuroloogia spetsialiste töötab?</strong>

"Neurolooge töötab statsionaaris kuus- lisaks töötavad kaks neuroloogi Magdaleena üksuses üldpolikliinilises vastuvõtus. Kui arvestada arstide vanuselist koosseisu- siis oleks neid kindlasti juurde vaja. Just ambulatoorset võrku tuleks laiendada."

<strong>Kas on veel töökorralduslikke muudatusi tehtud?</strong>

"Kuna meie statsionaar on suhteliselt väike - 20 voodikohta - ja palju asju saab ambulatoorselt ära teha- siis ongi esmaseks visiidiks 30 minutit. Arstil ja patsiendil tekib parem kontakt- on võimalik haige probleemid korralikult läbi mõelda- talle soovitused anda. 20 minutit esmase neuroloogilise haige jaoks on kindlasti vähe.<br /> Vastuvõtukoormus tundides on läinud varasemaga võrreldes suuremaks- ent samas saame patsiendiga rahulikumalt tegelda- et ei oleks mingit tormamist.<br /> Kolmas uuendus on see- et meil on kõikidel päevadel nädalas vältimatu abi vastuvõtud. Perearsti saatekirjaga või näiteks EMO arsti suunamisega pääseb patsient teatud kindlal ajal- kas samal päeval või hiljemalt pooleteise nädala jooksul- neuroloogi vastuvõtule. Ei teki olukorda- kus probleem vajab kiiresti lahendamist- aga järjekord on võib-olla kolm kuud. Sellega suudame me natukene ka erakorralise meditsiini osakonna tööd neuroloogia osas tasandada."

<strong>Kui pikad on teie keskustes järjekorrad?</strong>

"Sõltub arstist. Haige ei vali mitte haiglat- kus ta tahab uuringutel ja ravil käia- vaid ikka arsti. Järjekord on poolteist kuni kaks kuud. Meie arvutisüsteem ei lase haigeid pikemaks ajaks ette registreerida.<br /> Kui järjekord oleks lahtine- siis mõnele arstile küüniks see võib-olla poole aastani. Aga pole ju suurt mõtet. Arst saab patsiendi poole aasta pärast vastu võtta- aga haiget võib-olla ei ole enam- sest ta on mõnes teises haiglas kiiremini vastuvõtule saanud. Nii võib aeg täitmata jääda- kuigi kellelgi oleks seda hädasti tarvis olnud. Kaks kuud on minu arvates optimaalne aeg- kuigi ka see võib nii perearstides kui patsientides probleeme tekitada."

<strong>Kuidas laabub koostöö teiste erialade spetsialistidega?</strong>

"Meil on meeskonnas lisaks neuroloogidele ka logopeed ja psühhiaater ning kliiniline psühholoog. Kõneravikeskus annab meile paremaid võimalusi kõnehäiretega patsientide raviks. Meeskonnas on olemas ka oma füsioterapeut- kes tegeleb ainult neuroloogiliste haigetega- nende taastusravi küsimustega. Lisaks veel väga hea koostöö teiste erialade arstidega."

<strong>Millised on keskhaigla uuringuvõimalused?</strong>

"Haiglal on olemas kõik tänapäevased neuroloogias kasutatavad uuringuvõimalused: eri võimalustega kompuutertomograafia- elektroentsefalograafia ja elektroneuromüograafia. Radioisotoopuuringuid kasutame parkinsonihaigete diferentsiaaldiagnostikas- kui tekib probleeme näiteks ravile mitteallumisega või konkreetsele patsiendile ravi määramisega ja ka diferentsiaaldiagnostikaks.<br /> ITK-l ei ole küll oma magnetresonantstomograafi- kuid meil on väga hea koostöö Tallinna diagnostikakeskusega. Haigla juhtkond on võimaldanud meil kasutada ka liikuvat magnetresonantstomograafi bussi. Soomest saabuv buss hakkab olema haigla hoovi peal alates septembrist.<br /> Kuna asume nüüd angiograafiakabinetiga samas majas- siis on meil võimalik kasutada ka angiograafi. Alles hiljuti sulgesime transkateeterablatsioonil nooreea insultidel- ilma muude riskifaktoriteta südame kodade vaheseinas oleva ovaalmulgu- mille kaudu võib ajju pääseda paradoksaalne embol. Selle näidustuse ja selle ravimeetodiga olime Eestis esimesed.<br /> Oleme kohe hakkamas kasutama ka unearterite stenoosi puhul unearterite stentimist - just kõrge riskiga patsientidel- kellel on operatiivne ravi vastunäidustatud või ei ole seda tehniliselt võimalik teostada."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.