Trombolüüs võib olulisel määral vähendada insuldi kahjustusi

Alljärgnevas intervjuus räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Andrus Kreis ajafaktori olulisusest trombolüüsiks sobilike patsientide leidmisel ja inimeste teadlikkuse tõstmise vajalikkusest.

Alljärgnevas intervjuus räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Andrus Kreis ajafaktori olulisusest trombolüüsiks sobilike patsientide leidmisel ja inimeste teadlikkuse tõstmise vajalikkusest.

<br /><br /><strong>Dr Andrus Kreis- kas insult on maailmas väga levinud haigus?</strong>

"Insult on kogu maailmas tohutult levinud. Ta on surmapõhjustest teisel ja invaliidsuse põhjustajana esimesel kohal. Viimastel andmetel esineb meil Eestis 233 juhtu saja tuhande inimese kohta aastas. Arenenud riikides on see number 150-200. Nii et insult on ikkagi väga arvestatav haigus.<br /> Tegelikult oli meie seis aastaid tagasi veelgi hullem. Mõnevõrra on olukord paranenud.<br /> Siiani pole sellel haigusel ravi olnud. Enamikel juhtudel tegeleme ka praegu vaid preventsiooni ja taastusraviga. Aga see preventsioon ei ole ka just väga efektiivne. Risk kindlasti väheneb- aga ega ta päris ära ikka kao."

<strong>Kas trombolüüsi põhimõte ajuinfarkti korral on põhimõtteliselt sama mis südameinfarktigi puhul?</strong>

"Räägime trombolüüsist isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti korral. See moodustabki põhilise osa insultidest- umbes 80 protsenti.<br /> Trombolüüs on siis n-ö esimene pääsukene selles valdkonnas. Siin on sisuliselt tegemist juba raviga. Eks ta ole natukene sarnane südameinfarkti puhul tehtava trombolüüsiga. Mõte on sama - püütakse veresoones tekkinud trombi lõhustada ja verevool võimalikult kiiresti taastada- et ei tekiks ulatuslikku ajukahjustust. Erinevalt südamest ei räägi me niivõrd tromboosist kuivõrd just trombembolismist. Veresoone sulguse puhul teostatakse trombolüüs. Veresoon avaneb ja seekordne haigestumine võib minna päris mööda- nii et ei jäägi mingit kahjustust. Sageli mingisugune kahjustus jääb- aga see on siiski tunduvalt väiksem.<br /> Erinevalt südameinfarktist on meie haigete kontingent- kes sobib trombolüüsiks- oluliselt piiratum."

<strong>Miks nii?</strong>

"Südamekahjustuse väljakujunemiseks läheb aega ikka mõnevõrra kauem kui aju puhul. Insuldi korral vahetult veresoone ümber mingi piirkond ajust hukkub. Suure tõenäosusega toimub see minutite jooksul. Enamusel kahjustunud alast on küll närvirakkude funktsioon lakanud- aga nad ei ole veel hukkunud. Kui veresoon jääbki suletuks- siis hukkub ka see osa. Ega me tegelikult teagi täpselt- kui suur osa ajust veresoone sulgudes aja jooksul hävib. Ajukahjustust võib mõjutada ka kehatemperatuur- hapnikuvaegus- veresuhkru sisaldus. Kõik need komponendid suurendavad ajukahjustust.<br /> Kui veresoon avatakse ja verevool taastatakse- siis on lootust- et kahjustunud osa ajust saab päästa. Põhiliselt sõltub see ajast. Me ei tea veel päris täpselt- kui suur see ajaaken võiks olla- aga kindlasti mitte üle kuue tunni sümptomite ilmnemisest.<br /> Praegused uuringud näitavad- et trombolüüs peab olema teostatud kolme tunni jooksul sümptomite ilmnemisest. Aeg on väga piiratud. Selle aja jooksul peab inimene kiirabiga haiglasse saama- enne süstimist peab jõudma teha veel rea uuringuid. Nii et aega on kindlasti vähem kui südameinfarkti puhul. See on ka põhiline faktor- mis meie patsientide arvu piirab.<br /> Praegu on käimas üks uuring- kus püütakse vaadata- mis saab siis- kui teostada trombolüüs kolme ning nelja ja poole tunni vahel alates sümptomite ilmnemisest - mis ajast tuleb piir ette- et enam ei ole mõtet. Kuna praegused seisukohad piirnevad kolme tunniga- siis ei ole meilgi mingit alust hiljem trombolüüsi teha. Riskiksime ebaefektiivsusega.<br /> Teine aspekt on tüsistused. Võivad tekkida fataalsed verejooksud- ajuhemorraagia. Ajuinfarkti puhul on risk suurem kui südameinfarkti korral."

<strong>Millest see ikkagi tuleb- et enamik patsiente jõuab teie juurde pärast kriitilist ajapiiri?</strong>

"Põhiline puudujääk on inimeste teadlikkuses. Näiteks kui käsi jääb nõrgaks- tekib kõnetakistus või tasakaaluhäire- siis heidetakse pikali ja loodetakse- et ehk läheb üle. Vahel lähebki- aga sageli ei lähe. Ja väärtuslik aeg muudkui kaob.<br /> Südameinfarkti korral tekib rinnus valu- inimesel hakkab hirm ja niisugused patsiendid satuvad kiiresti haiglasse. Insuldi sümptomid seevastu nii suurt ärevust ei tekita. Oodatakse- et äkki läheb mööda. Kõige suurema ajakao põhjustavad ikkagi patsiendid ise- kiirabi ja haigla osakond tunduvalt vähem."

<strong>Teil peab siis kogu aeg olema ju valmisolek number 1- ka öösel.</strong>

"Loomulikult. Ega protseduur ise ole keeruline - lihtsustatult öeldes on see üks intravenoosne süst. Asja teeb keeruliseks just see- et saada kätte õige patsient ja hinnata tema näidustust.<br /> Esimene kriteerium on muidugi aeg. Aga kaugeltki mitte kõik patsiendid- kes selle aja sisse mahuvad- ei kõlba trombolüüsiks. On väga palju vastunäidustusi. Eelkõige niisugused situatsioonid- kus verejooksu risk on suurem- kaasa mängivad kaasuvad haigused- või on analüüsides mingisugune kõrvalekalle. Kõigil haigetel peab eelnevalt jõudma ära teha kompuutertomograafia- et saaks välistada ajuverevalumid.<br /> Õige haige leidmine muudab selle asja keeruliseks. Protseduur ise ei ole mingi probleem."

<strong>Kui suur protsent isheemilise insuldi haigetest keskmiselt trombolüüsiks sobib?</strong>

"Üldiselt arvatakse- et Euroopas on see protseduuride keskmine 2-5 protsenti. Probleemid on igal pool samad."

<strong>On see rohkem vanemate meeste haigus?</strong>

"Meestel esineb insulti ikka rohkem- nagu ka muid isheemilisi haigusi. Alla 45 eluaasta on väga harvad juhud- insult on ikkagi vanade inimeste haigus. On olnud ka mõned noored patsiendid- aga tohutult palju vähem. Neil on väga mitmekesised insuldi põhjused- aga mitte ateroskleroos.<br /> Meile on praegu põhiline haigete- aga ka tervete teavitamine. On ka juba mõtteid- kuidas vastavasisulisi buklette levitada ja juhtida tähelepanu sellele- et tegemist on ikkagi äärmiselt tõsise ja kiiret reageerimist vajava haigusega."

<strong>Kui kaua teie haiglas trombolüüsi on tehtud?</strong>

"2004. aasta 5. juunil oli meil esimene haige. Eestis tehti esimene protseduur Tartus - 29. novembril 2003. Praeguse seisuga on meil trombolüüsitud 15 haiget- neist sel aastal kaheksa. Selleks aastaks oleme planeerinud kümme juhtu- aga tõenäoliselt tuleb neid rohkem."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.