E-tervise infosüsteemis on veel palju selgusetut

Eesti E-tervise Sihtasutus korraldas augusti teisel poolel kolm regionaalset konverentsi, kus tutvustati E-tervise infosüsteemi põhimõtteid ja räägiti E-tervise seaduse loomisest ja ajakavast.

Eesti E-tervise Sihtasutus korraldas augusti teisel poolel kolm regionaalset konverentsi- kus tutvustati E-tervise infosüsteemi põhimõtteid ja räägiti E-tervise seaduse loomisest ja ajakavast.

Tartus Atlantise konverentsikeskuses toimunud konverentsil andis ülevaate patsiendiandmete kasutamise reegleid sätestavatest E-tervise seaduse teesidest seaduseelnõu ettevalmistaja Ants Nõmper advokaadibüroost Raidla ja Partnerid. Ettekandega digitaalse terviseloo infosüsteemi kasutamise eetilistest aspektidest esines TÜ meditsiiniteooria ja -eetika dotsent Andres Soosaar. Andmekaitse teemal rääkis õigusspetsialist Eneken Tikk.

<strong>Võrdlus olemasolevaga<br /></strong>Ants Nõmper tõdes- et oluline on selgitada- kuidas E-tervise õigusruum ja olulisemad regulatsioonid mõjutavad arsti igapäevatööd. Ta tõi välja elektroonilise dokumendi mitmed eelised võrreldes paberkandjal dokumendiga. Kui paberkandjal dokument on kergesti muudetav ja kaotatav- siis elektrooniline dokument on digitaalallkirjaga varustatult ideaalne.

“Liigume siiski turvalisema ja patsiendisõbralikuma dokumendi poole-” sõnas Nõmper. “Samuti saab patsient hakata oma tahteavaldusi elektrooniliselt väljendama. Näiteks kui ta soovib organit loovutada- siis ei pea tal enam olema vastavat paberit rahakoti vahel kaasas. Ka saab ta endale elektrooniliselt määrata seadusliku esindaja.”

Digitaalse dokumendi andmekoosseisu ja korra töötavad välja arstid- mitte juristid. Dokumenti muuta ega parandada ei saa- tuleb esitada uus terviklik variant. N-ö valed dokumendid jäävad alles- aga juurdepääs neile suletakse- et valed andmed ei satuks ringlusse.

Kui seni sai patsient tutvuda oma terviseandmetega ainult meditsiinitöötaja juuresolekul- siis E-tervise infosüsteemi (ETIS) eelnõu kohaselt saab ta teha seda iseseisvalt. Samas on arstil õigus patsiendi elu ja tervise kaitse eesmärgil sulgeda teatavad andmed- s.t et patsient näeb neid vaid arsti juuresolekul.

Kui isikuandmete kaitse seaduse (IKS) eelnõu kohaselt on pärast andmesubjekti surma ligipääs tema kohta käivatele isikuandmetele abikaasal- vanemal- vanavanemal- lapsel- lapselapsel- vennal või õel- siis ETIS eelnõu ütleb- et patsient saab infosüsteemi edastada vastava teate ja valida välja ühe isiku või piirata seda ringi.

<strong>Pääsuõiguste süsteem<br /></strong>Pääsuõiguste süsteemi aluspõhimõte on see- et arst saab tutvuda oma eriala dokumentides olevate andmetega. Teiste erialade dokumentidega saab tutvuda siis- kui selleks on meditsiiniline vajadus (mida peab põhjendama). Sellise õiguse annab teise eriala arst või perearst- või annab selle patsient ise.

Kui patsient on juurdepääsu piiranud- siis arst ühegi dokumendiga tutvuda ei saa- välja arvatud need juhud- kui tegemist on vältimatu abi osutamisega (kui patsienti ohustab surm või jääv tervisekahjustus)- kiirabi osutamisega (aegkriitiline andmekoosseis) ja abi osutamisega piiratud teovõimega isikule.

Perearstil on õigus tutvuda kõigi oma nimistu patsientide andmetega. Perearstiga võrdsed õigused on vangla arstil- kaitseväe arstil- patoloogil ja kohtuarstil. Arst-resident on eriarst juhendaja erialal.<br /> Kiirabibrigaadi juhil on õigus tutvuda aegkriitiliste andmetega ja ämmaemandal oma valdkonna dokumentidega. Iseseisva õendusabi osutajal on õigus tutvuda lapse tervisekaardi ja õendusepikriisiga. Muu õendusabi osutaja saab tutvuda andmetega vaid arsti volitusel ja vastutusel.

Iga ETISest andmete pärija peab kinnitama ja tagama- et tal on õigus neid andmeid saada. Kinnituse rikkumine toob kaasa vastutuse. Kontroll algatatakse patsiendi nõudel ja automaatselt erandite kasutamisel (kui patsient on pannud andmed kinni- aga arst on neid siiski vaadanud).<br /> “Arst peab tõendama- et tal oli neid andmeid vaja- mitte patsient ei pea selgitama- miks tema arvates arstil neid andmeid tarvis polnud-” selgitas Nõmper.

Andmete esitamiseks peab arst ETISt kasutama- andmete küsimiseks aga mitte. Kui ta aga oleks<br /> ETISe andmete alusel ravinud teisiti- siis on tegemist raviveaga ja tekib vastutus.

Samas saab arsti tsiviilvastutusele võtta ainult siis- kui esineb neli põhjust korraga: on rikutud kohustusi (teavitamine ja nõusoleku saamine- teenuse osutamine- dokumenteerimine ja saladuse hoidmine)- tekitatud kahju (kahju ettenähtavus- normi kaitse-eesmärk- kasu mahaarvamine- kahju tüüp)- esineb põhjuslik seos ning süü (käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmine).

<strong>Eetilised probleemid<br /></strong>Meditsiinieetika jaguneb kliiniliseks- teadustöö ja rahvatervise eetikaks. Dotsent Andres Soosaare arvates püüab digiprojekt tegeleda korraga kõigi kolmega. Digitaalse terviseloo infosüsteemi kohta käiv avalik info on tema hinnangul olnud seni küllaltki fragmenteeritud.

“Domineerivad pigem infotehnoloogilised kirjeldused ja lootused- kuid samas praktiliselt puuduvad meditsiinist endast ja juurast-eetikast tulenevad asjaolud. Ilmselt ei saa ka digiprojekt läbi oma eetikakomiteeta-” sõnas Soosaar.

Meditsiiniteooria ja -eetika spetsialist tõdes- et infotehnoloogia ja selle rakendused pakuvad meditsiinile ja seeläbi patsiendile küll täiesti uusi võimalusi ja lahendusi- kuid muudavad samas meedikute ja patsientide omavahelisi suhteid - arsti-patsiendi suhe muutub arsti-patsiendi-arvuti kolmnurgaks- mis mõjutab meediku ja patsiendi suhte usalduslikkust. “Meditsiiniliste andmekogude eetika keskseks küsimuseks on ikkagi igihaljas ühiskonna ja tema liikmete omavaheliste suhete- õiguste ja kohustuste määratlemine.”

Kaasaegne meditsiinieetika postuleerib- et inimese autonoomia on juhtiv väärtus ja sellest tulenevalt on informeeritud nõusoleku olemasolu saanud meditsiinilise tegevuse lähtepositsiooniks. Püüeldakse ühtsete arusaamade kehtestamise poole rahvusvahelises ulatuses- kus olulisemateks meditsiinieetika kokkulepete loojateks on Euroopa Nõukogu- UNESCO- WMA jt.

Andres Soosaare arvates tuleks kiiremas korras tõlkida eesti keelde Maailma Arstide Liidu deklaratsioon meditsiiniliste andmebaasidega seotud eetilistest aspektidest (sisaldab 32 punkti).<br /> “Digiloo potentsiaalsete eetiliste probleemide üle on seni ebapiisavalt diskuteeritud. Loodetavasti eetikariigihange parandab olukorda-” sedastas dotsent Soosaar.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.