Infarktihaigete ravi muutub süsteemsemaks

Kardioloogide selts on koostöös sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga teinud tõhusat tööd, et tõsta ST-elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti haigete ravikvaliteeti.

Eesti Kardioloogide Selts on koostöös Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga teinud tõhusat tööd- et tõsta ST-elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti haigete ravikvaliteeti. Hetkeseisu saavutustest annab alljärgnevas intervjuus ülevaate SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia keskuse juhataja professor Margus Viigimaa.

 

<strong>29. augustil oli sotsiaalministeeriumis nõupidamine. Mida seal täpsemalt arutati?</strong>

"Ministeeriumis toimunud nõupidamisel olid kohal suuremate haiglate juhid- ministeeriumi- haigekassa ja Eesti Kardioloogide Seltsi esindajad. Rääkisime pädevushindamise tulemustest. Püüdsime selgitada- mida ja miks taotleme.<br /> Meie eesmärk on tõsta ST-elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti (STEMI) haigete ravikvaliteeti. Selle nimel- et STEMI haigete grupi logistikat parandada ja ravisüsteemi korrastada- on kardioloogide selts juba aastaid töötanud. Selts ja haigekassa on STEMI ravijuhised mõlemapoolselt kooskõlastanud ja kinnitanud.<br /> Selleks- et neid ravijuhiseid ka rakendada saaks- on väga oluline- et haiged saabuksid meile õigeaegselt- s.t võimalikult kiiresti. Esimesed kolm tundi on väga kriitilised. Selle aja jooksul peaksime niisuguse haige kindlasti kätte saama- et saaksime teda tulemuslikult aidata. Järelikult tuleb tõsta elanikkonna teadlikkust.<br /> Ravikvaliteedi parandamise protsessi lülideks on ka spetsialistide koolitus ja keskuste hindamine. Kahes juhtivas haiglas (TÜ kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas) hakkab meie plaanide kohaselt toimuma kõikide ägeda infarktiga tegelevate arstide koolitus- nii teoreetilise kui praktilise kursuse näol. Eestis on kaheksal kardioloogil pädevus teha angioplastikat erakorralises situatsioonis.<br /> Juurutamisel on ühtne haigusloo vorm. Üleriigiline südamelihase infarkti register- mille rahastajaks on Riiklik Südamestrateegia- peaks ka lähiajal täies mahus käivituma. Seni on mõned takistused olnud seadusandluse ja diskreetsete isikuandmete kaitse küsimustega. Olulise tähtsusega oli ka pädevushindamine."

<strong>Mida see pädevushindamine endast kujutab?</strong>

"Said välja töötatud teatud kriteeriumid- mis baseeruvad rahvusvahelistel tavadel ja juhistel. Eesti Kardioloogide Seltsi ägeda koronaarsündroomi töögrupp dr Toomas Marandi juhtimisel on läbi viinud haiglate pädevuse hindamise. Invasiivkardioloogide kutsepädevust hindas interventsionaalkardioloogia töögrupp prof. Jaan Eha juhtimisel.<br /> Kui haige satub ägeda infarkti diagnoosiga mõnda maakonnahaiglasse- siis tuleks seal koheselt alustada südame verevarustust taastava raviga- teha trombolüüs. Kahjuks on aga osades maakondades läinud trombolüüside arv väga madalaks. Selle protseduuri teostamiseks peaks keskusel olema siiski arvestatav kogemus. Mida rohkem on infarktihaigeid- seda parem on ravikvaliteet- seda väiksem on ka suremus.<br /> Sama kehtib trombolüüside puhul. Võib tekkida koronaararteri avanemisarütmia- vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärjel südameseiskus. Peab olema võimalus koheseks defibrilleerimiseks ja vajadusel haige intubeerimiseks. Võimalikeks ohtudeks tuleb valmis olla.<br /> Osa haiglaid- kes ei pääsenud nende kriteeriumide järgi teise valiku haiglate hulka- tunnevad ennast siiski puudutatuna. Erandsituatsioonis on Hiiumaa ja Saaremaa: kuigi seal ei ole trombolüüside arv n-ö piisav- ei saa nad haiget nii kiiresti juhtivatesse keskustesse transportida.<br /> Trombolüüs ei ole tänapäevastel seisukohtadel baseerudes lõplik ravi- vaid kõige suurema tulekahju kustutamine haiguse alguses. Haige arteritesse jäävad ka pärast trombolüüsi tavaliselt suured naastud- mis võivad uuesti trombi esile kutsuda. Niisugune patsient peab juba lähiajal jõudma keskusesse- kus tehakse südame pärgarterite angiograafia. Esimese valiku keskusteks on kliinikum ja regionaalhaigla- kus teostatakse primaarset angioplastikat ööpäevaringselt."

<strong>Et kõik tõrgeteta toimiks- peab ka kiirabi olema tasemel. Kas nõupidamisel sellest lülist ka juttu oli?</strong>

"Kiirabi ja reanimobiili töökorraldusest riiklikul tasandil oli päris pikalt juttu. Küsimus on selles- et kui hakata haiget juhtivasse keskusesse transportima- võib juhtuda- et väiksemates maakondades- kus on valves ainult üks kiirabibrigaad- jääb see piirkond niisuguses situatsioonis mõneks ajaks kiirabiga katmata.<br /> Praegu on kaks reanimobiili Tartus ja kaks Tallinnas. Kui vaadata ainult infarktiteenistust- siis nende haigete transpordil lasub päris suur maht. Leidsime- et antud juhul oleks kõige õigustatum reanimobiilitranspordi suurendamine. Aga selle probleemi lahendamine ei ole kardioloogide pädevuses."

<strong>Kas kaks esimese valiku keskust on Eestile piisav?</strong>

"Dr Ago Kõrgvee Eesti Kiirabi Liidust ütles- et 80-90 kilomeetrit peaks kiirabi suutma ühe tunniga läbida küll. See tähendab- et valdavalt osalt Eesti territooriumist saaks haige ühe tunniga Tartusse või Tallinnasse transportida. Jutt käis just ägeda ST-elevatsiooniga müokardiinfarktist- mis on kõige ohtlikum südamehaigus. Näiteks 2006. aasta esimesel poolaastal oli selliseid haigeid Eestis 1830. 2005. aastal oli see number 1576."

<strong>Müokardiinfarkti diagnoosimise tõusutendents ei tulene ilmselt haigestumuse suurenemisest- vaid pigem parematest diagnostikameetoditest.</strong>

"Eriti on abi olnud just täpsete müokardi nekroosi markerite määramisest. Enne määrasime rida ensüüme- mis olid mittespetsiifilised- näitasid lisaks südamelihasele ka skeletilihaste ja maksa kahjustust ega olnud seega südamespetsiifilised. Troponiinid on tõesti väga spetsiifilised. Oleme võimelised kindlaks tegema juba väikest kahjustust- diagnoosima infarkti õigeaegsemalt.<br /> Ka haiged on hakanud rohkem arsti poole pöörduma. Järjest vähemaks jääb patsiente- kelle analüüside tulemustes ilmneb- et nad on ühe infarkti juba läbi põdenud ega ole arsti poole pöördunud. Nii et inimeste tervis pole läinud halvemaks- lihtsalt ravi- ja diagnoosimise kvaliteet on läinud tõepoolest paremaks. Aga rahule ei saa ikkagi jääda. Just patsiendipoolse osaga. See küsimus on aktuaalne kõikides maailma riikides.<br /> Kui räägime- et kolm tundi on niisugune aeg- mille jooksul saame tavaliselt väga hästi aidata- siis sellest väärtuslikust ajast juba tunni või kaks võib patsient ise ära kulutada. Infarktisuremus haiglas on 10-15 protsenti. Üldine suremus infarkti on umbes 50 protsenti. Tekib küsimus: kuhu need ülejäänud haiged siis jäid? Aga need on patsiendid- kes surevad haiglaeelses etapis. Neile- kes haiglasse jõuavad- osutatakse Eesti haiglates kaasaegset ravi."

<strong>Millised on sümptomid- mille korral võiks kahtlustada infarkti?</strong>

"Kõige tüüpilisem on stenokardia- mis on tavalisest tugevam ega möödu 10-15 minuti jooksul. Võib esineda ka ülitugev valu- nii et inimene kaotab teadvuse. Vahel võib infarkt kulgeda ka ilma valuta ja avalduda südame rütmihäirete või südamepuudulikkuse näol.<br /> Müokardiinfarkt võib olla südame isheemiatõve esimene sümptom (eriti noorematel patsientidel). Sageli ei tule see haigus siiski ootamatult- vaid hoopis hiilivamalt. Juba paar nädalat või ka kuud enne infarkti võib esineda mingisuguseid sümptomeid. Näiteks ei jõua mäest üles minna- tekivad valud ja rütmihäired. Valu ei pruugi olla üldse ainult vasakul pool- nagu inimesed sageli arvavad. Tavaliselt on ta just rinnaku taga keskel.<br /> Võib esineda ka kiirgumine lõuga- arvatakse- et hammastega on midagi lahti. Vahel kahtlustatakse pimesoolepõletikku- haige satub kirurgi juurde. EKGst aga selgub- et on hoopis infarkt. Sageli tullakse ka maokaebustega.<br /> Nii et võivad esineda väga ebatüüpilised sümptomid. Ebatüüpiline kliiniline pilt on sagedasem just naistel. Enamik haigeid on siiski tüüpiliste sümptomitega."

<strong>Kuhu niisugune inimene peaks pöörduma- kellel on südamega probleemid - kas perearsti poole või EMOsse?</strong>

"Enamik südamekaebustega inimestest peaks esmalt pöörduma perearsti poole. Perearsti probleem seisneb aga selles- et erialaspetsialisti järjekorrad on pikad. Selle leevendamiseks on regionaalhaiglas ja kliinikumis jäetud erakorralistele haigetele <em>cito</em>-ajad. Usinamad perearstid ikkagi helistavad kardioloogile ja räägivad oma mure ära. Kui saame aru- et haiget on vaja kohe uurida- siis teeme ka seda- võtame ta n-ö lisaks. Mujal maailmas aga nii ei tehta.<br /> Meie arstiabi ongi tunduvalt humaansem kui teistes riikides. Oleme õppinud oma väikese riigi ühes ülikoolis- teame ja tunneme üksteist. Johtuvalt sellest- et teeme vastuvõtu jooksul rohkem tööd- võivad eelregistreeritud patsiendid mitte rahul olla- sest nende aeg läheb üle. Meil oleks ju ka palju mugavam võtta patsiente vastu ainult nimekirja alusel.<br /> Kui esinevad eelkirjeldatud infarktikahtlased sümptomid või on olulised südamekaebused tekkinud elus esmakordselt- siis on vaja kutsuda kiirabi või pöörduda EMOsse. Säärasel juhul on südamelihase isheemia eriti ohtlik- sest süda ei ole verevaegusele adapteerunud. Protsessid võivad hakata väga kiiresti arenema. Eellugu võib kesta ainult paar kuud või paar nädalat- vahel ka paar päeva. EMOs saab kohe määrata südame verevarustuse biokeemilised markerid- teha kardiogrammi ja muud vajalikud uuringud.<br /> Ütleksin- et arstiabi selles segmendis on suhteliselt hästi kättesaadav. Kui me räägime- et operatsioonijärjekorrad on pikad ja peab kaua ootama- siis erakorralised haiged oleme saanud ikkagi väga kiiresti kas dilateerida või südameoperatsioonile saata. Professor Sullingu keskuses on see operatiivne aktiivsus eriti suur.<br /> Ei ole see Eesti arstiabi nii abitu midagi. Näiteks hiljaaegu oli meil sees üks Rumeenia autojuht- kellel Eestis viibides infarkt tekkis. Kohe esimestel haiguse tundidel sai tehtud arterite laiendamine. Kui ta hakkab siit Rumeeniasse sõitma - palju talle tee peale kohti ette jääb- kust niisugust ööpäevaringset abi võiks saada?<br /> Meie teenistus ei ole võrreldes paljude teiste riikidega sugugi kehvem. Näiteks Soomes on niisugune ööpäevane teenistus olemas ainult Helsingis. Turus ja Tamperes tahetakse ka lähiajal juurutada. Väga hea infarktiteenistus on Tšehhi Vabariigis. Paljudes uutes Euroopa Liidu riikides on infarkti kaasaegne ravi kiiresti arenemas."

<strong>Kuidas plaanite elanikkonna teadlikkust suurendada?</strong>

"Suurt ja tänuväärset tööd teeb massimeedia. Neid tegevusi peaks veel tõhustama ja paremini suunitlema. Eesti Kardioloogide Seltsi ägeda koronaarsündroomi töögrupp on välja töötanud patsiendi õppematerjali- teaberaamatu neile- kes on põdenud infarkti. See on küll mõeldud otseselt infarkti põdenud patsiendile- aga kui ta on kirjatükina olemas- siis seda loevad ka infarkti põdenute vennad-õed ja teised lähedased. Pärilik faktor on infarktil väga tugev.<br /> Peaksime õpetama elanikke sümptomeid ära tundma ja julgustama patsiente arsti poole pöörduma. Tihti arvatakse- et perearsti juurde saab võib-olla alles nädala pärast ja spetsialisti juurde kolme kuu pärast. Aga meil on kaks erinevat haigete liikumise voogu - plaaniline ja erakorraline. Erakorraline tegevus on siiski väga operatiivne. Ja kiirabi töötab oma finantsvõimaluste piires igati optimaalselt.Infarktihaigete ravi on väga kallis tegevus- kuid haigekassa on meie püüdlusi müokardiinfarkti ravi tõhustamisel hästi toetanud. Ma saan aru- et neil on raske- sest kõik erialad vajavad suuremat finantseerimist.<br /> Väga tähtis on ka see- et haigekassa ei ole mitte umbkaudu rahastanud- vaid püüab ka tulevikuperspektiive selgitada- et kui suureks see koormus võiks osutuda - mida saame teha ja mida mitte. Niisugune analüüs- arvestus ja kontroll on väga vajalikud. Kindlustatule püütakse anda olemasolevate võimaluste piires maksimaalset abi."

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

 

<strong><u>Eesmärgiks on võimalikult kiire reperfusioonravi:</u></strong>

<strong>* Trombolüüs on eelistatud:<br /></strong>   - esimese kolme tunni jooksul alates haigestumise algusest- kui koronaarangioplastikani kuluks üle 60 minuti kauem kui trombolüüsini;<br />    - reiearteritel pulsid puuduvad.

<strong>* Koronaarangioplastika on eelistatud:<br /></strong>   - valu algusest on möödas üle kolme tunni ja koronaarangioplastika on teostatav kuni 90 minuti jooksul;<br />    - trombolüüs on vastunäidustatud;<br />    - trombolüüs on ebaedukas;<br />    - haige on kardiogeenses šokis.

Pärast trombolüüsi peab haige saabuma esimese valiku haiglasse 24 tunni jooksul haigestumise algusest- hilisemas perioodis aga näidustuse täpsustamise järgselt. Otsustamisel tuleb arvestada kõiki trombolüüsi näidustusi ja vastunäidustusi.

 

<strong><u>Kardioloogide seltsi tunnustatud reperfusioonravi teostavad haiglad:</u></strong>

<strong>I valik:<br /></strong>   - Põhja-Eesti regionaalhaigla<br />    - Tartu ülikooli kliinikum

<strong>II valik:<br /></strong>   - Ida-Viru keskhaigla<br />    - Pärnu haigla<br />    - Hiiumaa haigla<br />    - Kuressaare haigla<br />    - Narva haigla<br />    - Viljandi haigla

<br /><em>Allikas: Toomas Marandi</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.