Ägedad hingamisteede haigused järgivad jonnakalt oma rütmi

Ägedad hingamisteede haigused võivad esineda kõikidel aastaaegadel, kuid viirusliku etioloogiaga haigused sagenevad tõenäoliselt järsult septembris-oktoobris.

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle saja viiruse- mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede ning harvemini kopsude kaudu.

Ägedad hingamisteede haigused (ÄRH) võivad esineda kõikidel aastaaegadel- kuid viirusliku etioloogiaga haigused sagenevad tõenäoliselt järsult septembris-oktoobris. Haigestumus jõuab haripunkti veebruaris-märtsis ning vaibub suvekuudeks.

<strong>Ligi pooled nakkusjuhtudest<br /></strong>2005. aastal registreeriti Eestis 226 204 gripitaoliste ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu- mis moodustab 47-6 protsenti registreeritud nakkushaigustest.

Peamiselt ringlesid meil paragripp ja adenoviirus - vastavalt 39-6 ja 39-8 protsenti juhtudest; RS-viirust tuvastati 13-6 protsendil- A-gripiviirust 3-9 protsendil ning B-gripiviirust 3-1 protsendil juhtudest.

Üks tõsisemaid hingamisteede nakkushaigusi on gripp. Gripp levib hooajaliselt epideemiana kiiresti üle kogu maailma ja põhjustab olulist majanduslikku kahju. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed- kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt kõrge riskiga isikute grupis - eeskätt eakad- krooniliste haigustega inimesed.

Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia- sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine. Gripipandeemia suurendab oluliselt puudumist koolist ja töölt.

<strong>Ei kajasta tegelikku olukorda<br /></strong>Grippi registreeriti meil hooajal 2005/2006 ainult 603 juhtu (0-27 protsenti)- kuid haigusjuhtude arv ei pruugi kajastada tegelikku olukorda- kuna gripiviiruse põhjustatud hingamisteede haigusi on<br /> ainult sümptomite põhjal raske eristada teistest respiratoorsetest haigustest.

Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Hooaja 2005/2006 jooksul koguti 192 sentinel- ning 2069 mitte-sentinel proovi- neist avastati A-gripiviirust 49-l ja B-gripiviirust 36-l korral.

Täiendavalt kirjeldavad gripiepideemia intensiivsust viroloogilised leiud- hingamisteede haiguste puhul registreeritud visiidid perearstile- puudumised koolist ja töölt- gripiravimite tarvitamise suurenemine ning suremus hingamisteede nakkustesse. Kahjuks meil ülalpool nimetatud andmed puuduvad.

Ka esmases arstiabisüsteemis võetakse liiga vähe proove viirusnakkuste etioloogia väljaselgitamiseks - kuid need on hädavajalikud- et teha otsuseid gripi ravi ja kemoprofülaktika kohta ning leida vaktsiinikoostis järgmiseks aastaks.

Tervisekaitseinspektsioonil on aastate 1999-2005 põhjal välja arvestatud võimalik maksimaalne ja minimaalne haigete arv- mis annab arstidele võimaluse hinnata tegelikku olukorda ning õigeaegselt vajalikke meetmeid tarvitusele võtta.

<strong>Peamine ja tõhus abivahend<br /></strong>Vaktsineerimine on peamine ja tõhus abivahend gripi haigestumuse profülaktikaks ja epideemiaga seotud negatiivse mõju vähendamiseks. Vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70 protsenti rasketest tüsistustest vanemaealistel inimestel.

Gripiviiruste pidev geneetiline muutumine tähendab- et vaktsiini viiruskoostist tuleb igal aastal uuendada. Inimeste immuniseerimiseks kasutatakse inaktiveeritud gripivaktsiini- mis sisaldab kahte A-tüübi (A/H1N1 ja A/H3N2) ning ühte B-tüübi antigeeni.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmsesse gripi järelevalve võrgustikku kuulub 83 riiki- võrgustik vastutab ringlevate gripiviiruste monitooringu ja uute tüvede geneetilise tüpeerimise eest. Kogutud informatsiooni põhjal soovitab WHO igal aastal vaktsiini- mis sisaldab eelneva aasta enimtsirkuleerinud kolme subtüüpi.

Hooajaks 2006/2007 soovitab WHO kasutada vaktsiine- mis sisaldavad:<br />    - A/New Caledonia/20/99 (H1N1)-gripiviirust;<br />    - A/Wisconsin/67/2005(H3N2)- gripiviirust;<br />    - B/Malaysia/2506/2004-gripiviirust.

Vaktsineerimise efektiivsus sõltub vaktsiiniviiruste vastavusest epideemilise viirusega ning vaktsineerimisega hõlmatusest.

USA on vastavalt riiklikule programmile “Terved inimesed 2010” (Healthy People 2010) seadnud eesmärgiks saavutada iga-aastase vaktsineerimisega gripi vastu 60-protsendiline hõlmatus 18-64-aastaste hulgas ja 90-protsendiline hõlmatus üle 65-aastaste hulgas. Senist hõlmatust peetakse väikeseks- kuigi 18- kuni 49-aastastest ameeriklastest laseb end vaktsineerida igal aastal 23 protsenti- 50-64-aastastest 49 protsenti ning üle 65-aastastest 77 protsenti (M. Järvelaid- 2005).<br /> Võrdluseks: Eestis oli elanikkonna hõlmatus gripi vastu vaktsineerimisega möödunud aastal 2-2 protsenti.

<strong>Esmajärjekorras riskirühmad<br /></strong>Riskirühmad- keda esmajärjekorras soovitatakse vaktsineerida:<br />    - üle 65-aastased inimesed;<br />    - raskeid kroonilisi haigusi (südame-- kopsude-- suhkurtõbe) põdevad inimesed;<br />    - neerupuudulikkusega haiged;<br />    - immuunpuudulikkusega või immunsupressioonravi saavad patsiendid;<br />    - pikaajalisel aspiriinravil olevad lapsed ja noorukid.

Tingimata vajavad vaktsineerimist ka haigetega kokku puutuvad inimesed - tervishoiutöötajad- hooldajad ning rasedad kolmandal trimestril.

Eestis on gripivastane vaktsineerimine vabatahtlik ning vaktsineerimise hõlmatus sõltub eeskätt tervishoiutöötajate oskusest veenda inimesi vaktsineerimise vajaduses. Austrias läbi viidud uuringust selgus- et kui arst soovitab vaktsineerimist- siis on 79-4 protsenti patsientidest vaktsineeritud. Kui arst ei räägi vaktsineerimise vajadusest- siis on vaktsineeritud<br /> ainult 5-8 protsenti patsientidest.

WHO soovitab iga meditsiinilist kokkupuudet patsiendiga tervishoiuasutuse külastamisel kasutada selleks- et veenda inimesi vaktsineerimise vajalikkuses.

<strong>Sentinel-seire<br /></strong>Sentinel on nakkushaiguste (gripi) valikuline uuring- mille kaudu saab täpsema pildi Eestis ringlevatest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest ning mis omakorda aitab paremini vähendada gripist põhjustatud tüsistuste ja surmajuhtude arvu.

Saavutamaks tõepärasemat pilti gripi osatähtsusest haigestumiste tõusuperioodil- käivitas Tervisekaitseinspektsioon 2005. aasta oktoobris koostöös nelja perearsti-keskusega gripi sentinel-seire. Selle aluseks on viroloogiliste ja kliiniliste andmete kogumine ning analüüsimine.

Selleks- et andmete põhjal saaks täpsema pildi gripi levikust- peavad need olema esinduslikud ning katma teatud protsendi elanikkonnast. Seni on seirega hõlmatud neli maakonda (Harjumaa- Pärnumaa- Ida-Virumaa- Tartumaa)- kus lepingu alusel töötavad kuus perearsti- kes saadavad laborisse gripilaadse haiguspildiga patsientidelt võetud proove.

Jääme lootma viljakale ja tulemuslikule koostööle nendega ka tulevikus!

<br /><strong>OLGA SADIKOVA<br /></strong>Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsialist

 

 

<br /><strong><u>Tervisekaitseinspektsioon avaldab tänu koostööpartneritele:</u></strong>

* OÜ Järve Tervisekeskus (juhataja Rimma Prutjan) Kohtla-Järvelt;

* OÜ Perearstikeskus Narva (juhataja Valentina Misenkova) Narvast;

* Saku Perearstikeskus (dr Mai Stern) Harjumaalt;

* Lasnamäe Tervisekeskus AS (dr Hele-Maire Braun) Tallinnast.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.