Emakakaelavähki haigestumist võib ennetada

Alljärgnevas intervjuus räägib Tartu ülikooli kliinikumi naistearst Terje Raud emakakaelavähi põhitekitaja inimese papilloomiviiruse (HPV) eri tüüpidest, nakatumise riskifaktoritest ja emakaelavähki haigestumise ennetusmeetoditest.

Alljärgnevas intervjuus räägib Tartu ülikooli kliinikumi naistearst Terje Raud emakakaelavähi põhitekitaja inimese papilloomiviiruse (HPV) eri tüüpidest- nakatumise riskifaktoritest ja emakaelavähki haigestumise ennetusmeetoditest.

 

<strong>Mida papilloomiviirus endast kujutab?</strong>

"Praeguseks on teada üle 100 inimese papilloomiviiruse tüübi. Kas inimene on HPVga nakatunud või mitte- sellest on endal tihtipeale väga raske aru saada. Arvatavalt on 50-70 protsenti naistest ja meestest mingil eluperioodil olnud sellega nakatunud- aga enamik nendest seda ise ei tea.<br /> Suuremal osal patsientidest ei põhjusta HPV olulisi kaebusi ning regresseerub iseeneslikult paari aasta jooksul. Tõsisemad tagajärjed tekivad HPV infektsiooni persisteerumisel- mis võib viia emakakaelavähi tekkimisele.<br /> Emakakaelavähk ei teki aasta-paariga- selle arenemiseks on vaja pikemat perioodi. Mõnes mõttes on emakakaelavähk n-ö “hea vähk”- sest talle eelnevad vähieelsed seisundid- emakakaela düsplastilised muutused. Oluline on diagnoosida emakakaela raske astme düsplaasiat ning rakendada ravi enne emakakaelavähi väljakujunemist."

<strong>Millised on HPV põhitüübid?</strong>

"Inimese papilloomiviiruse tüüpe on kahesuguseid- ühed on kõrge ja teised madala vähiriskiga. Kõrge vähiriskiga papilloomiviiruse persisteerumisel võibki tekkida emakakaelavähk. Kõrge vähiriskiga HPV võib põhjustada ka vulva- ja tupevähki ning meestel pärasoolevähki.<br /> Madala vähiriskiga papilloomiviirused põhjustavad kondüloome välisgenitaalidel ja aanuse ümber. Need on healoomulised muutused- kuid võivad patsienti häirida ning põhjustada probleeme suguelus. Suurte kondüloomide haavandumise korral tekib halvalõhnaline voolus- mis oluliselt halvendab patsiendi elukvaliteeti."

<strong>Kuidas nakatumine toimub?</strong>

"Inimese papilloomiviirust loetakse peamiselt sugulisel teel levivaks infektsiooniks- kuigi HPV võib üle kanduda ka nahk-naha kontakti teel."

<strong>Kes nakatub- kes mitte?</strong>

"Seda on väga raske öelda. Suurim inimese papilloomiviirusega nakatanute hulk on 20-25-aastaste naiste hulgas. Alla 30-aastastel võib viirus iseeneslikult regresseeruda 2-4 aasta jooksul. Ja sõltub see suures osas inimese immuunsüsteemist.<br /> Noortel naistel on küll nakatumine kõige suurem- aga emakakaelavähki haigestumine on suhteliselt madal. Kui aga viirus jääb püsima- siis vanuse edenedes hakkab emakakaelavähi esmajuhtude diagnoosimise võimalus suurenema. Seega veel kord - ohtlik ei ole ainult nakatumine- vaid infektsiooni püsimajäämine ja viiruse integreerumine emakakaela epiteelrakkude kromosoomi.<br /> Noortel naistel on nakatumine kõige suurem eelkõige just seetõttu- et nad on sugueluliselt aktiivsemad. On ka omad lisafaktorid- mis soodustavad papilloomiviiruse persisteerumist - laias laastus kõik haigused ja probleemid- mis inimese immuunsüsteemi nõrgestavad. Näiteks HIV-positiivsus- aga ka suitsetamine.<br /> Riskifaktorina tuuakse välja veel varajast suguelu algust ja rohked seksuaalpartnerid. Teismelistel ei ole immuunsüsteem veel lõplikult välja kujunenud ning ka emakakael on infektsioonidele vastuvõtlikum. Risk on suurem ka nendel noortel naistel- kellel on olnud järjest rohkelt sünnitusi. Kuna raseduse ajal on inimese organismi immuunsus madalam- siis üldjuhul sel ajal ei saa ka papilloomiviirus regresseeruda.<br /> On tehtud uuringuid- kas ka kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid võiksid mõjutada papilloomiviiruse püsimajäämist. Mõningane risk küll suureneb- kuid sõnum noortele naistele on ikkagi niisugune- et koos papilloomiviirusega võib kasutada suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid.<br /> Kindlasti soovitatakse günekoloogilist kontrolli kord aastas ja emakakaela jälgimist tsütoloogilise analüüsi ehk PAP-testi alusel- et võimalikult varajases järgus diagnoosida emakakaela düsplastilisi muutusi."

<strong>Räägiks natukene ka ennetusmeetmetest.</strong>

"Põhiline on leida ja diagnoosida emakakaela düsplastilised muutused ja ravida patsiendid enne emakakaelavähi väljakujunemist. Üle maailma kasutatakse emakakaelavähi ennetamiseks ja haigestumise langetamiseks organiseeritud sõeluuringuprogramme. Edukalt on need toiminud nii Skandinaaviamaades kui Euroopas.<br /> Skriiningprogrammi käigus võetakse naistelt teatud vanuses- soovitavalt alates 25.-30. eluaastast kuni 60. eluaastani- tsütoloogiline analüüs. PAP-testi teostatakse kindla ajavahemiku järgselt- kolme- või viieaastase vahega. Ega see meie naistelegi tundmatu analüüs ole. Vahe on ainult selles- et Eestis ei ole organiseeritud üleriiklikku skriiningprogrammi.<br /> Emakakaelavähi ennetamiseks saame teha PAP-testi neile- kes pöörduvad naistearsti vastuvõtule. Kindlasti jääb see analüüs võtmata nendel naistel- kes ei käi günekoloogi juures kontrollis- rääkimata nendest- kellel ei ole haigekassa kindlustust. Eestis on küll emakakaelavähi sõeluuringud- aga see on nn oportunistlik skriining. Kui saame haarata ainult teatud osa elanikkonnast- siis ei suuda me vähendada emakakaelavähki haigestumist.<br /> Soomlased alustasid organiseeritud sõeluuringutega emakakaelavähi avastamiseks 1960ndatel aastatel- mille tulemusel on vähenenud nii emakakaelavähi esmajuhtude arv kui ka suremus. Kui standardiseeritud haigestumuskordaja 10 000 naise kohta 1960ndatel aastatel oli 15-4- siis praeguseks on see langenud 4-0 juurde.<br /> Eestis oli emakakaelavähi standardiseeritud haigestumiskordaja 2000. aastal 15-6- mis ei ole eelnevate aastakümnetega oluliselt muutunud. See näitab veel kord- et kui tsütoloogilist analüüsi tullakse andma juhuslikult ning valdavalt teevad seda ikka need- kes oma tervisest hoolivad- siis jälgime kogu aeg ühte ja sama gruppi naisi- mis ei aita langetada haigestumist emakakaelavähki.<br /> SA Vähi Sõeluuringud ja Eesti Haigekassa algatasid 2003. aastal emakakaelavähi varase avastamise pilootprojekti. Tänavu kutsutakse PAP-testi tegema 35-- 40-- 45-- 50-aastased naised. Kutse saavad koju kõik sellesse vanuserühma kuuluvad haigekassa kindlustust omavad naised. Siinjuures on väga olulised elanikkonna hõlmatus ja osalusprotsent. Vähemalt 80-90 protsenti elanikkonnast peab saama hõlmatud- siis on edaspidi oodata ka tulemusi.<br /> PAP-test sobib küll hästi skriininguks- kuna seda on lihtne teha ja see ei ole kuigi kallis. Puuduseks on vaatamata kõrgele spetsiifilisusele emakakaelavähi suhtes PAP-testi madal sensitiivsus. Võib juhtuda- et testi vastus tuleb negatiivne- aga muutused emakakaelas on juba olemas."

<strong>Aga mis siis paremini näitaks?</strong>

"Kuna emakakaelavähk on seotud suuremalt jaolt inimese papilloomiviiruse infektsiooniga- siis analüüs HPVle näitakski- kas peaksime teostama lisauuringuid emakakaela düsplaasia ning emakakaelavähi diagnoosimiseks. Samas ei pruugi HPV infektsioon ju kohe vähki ega vähieelset seisundit tekitada."

<strong>Kui kaua võib vähieelne seisund vähieelsena püsida?</strong>

"Raske öelda. See on indiviiditi erinev. Pärast inimese papilloomiviirusega nakatumist võivad tekkida muutused emakakaela epiteelis- mis sageli taanduvad. HPV püsimisel võib emakakaelas välja areneda nõrga astme düsplaasia- mis võib aja jooksul ka taanduda. Kui aga tekivad raske astme düsplastilised muutused- siis siit edasi võib juba välja kujuneda emakakaela invasiivne vähk- kui see patsient jääb antud staadiumis ravimata.<br /> Arvatavalt 30-70 protsenti raske astme düsplaasia juhtudest progresseerub 10-15 aasta jooksul. Sõltub väga paljudest asjaoludest ja kindlasti ka viiruse tüübist. Emakakaela vähi puhul on leitud kõige sagedamini viiruse tüüpe 16 ja 18. Euroopas on kuni 70 protsenti emakakaelavähkidest põhjustatud just neist tüüpidest."

<strong>Mida teeb vaktsiin- kuidas aitab?</strong>

"Teiseks võimaluseks emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite langetamiseks tulevikus on tõepoolest vaktsineerimine HPV vastase vaktsiiniga. Kliinilised uuringud on näidanud- et teatud vanuses tütarlaste vaktsineerimine annab neile hea immuunvastuse ja ligi viieaastase jälgimisperioodi ajal ole vajanud revaktsineerimist.<br /> Uuringud ja jälgimisperioodid jätkuvad ning aja jooksul peaksime me saama täiendavad teadmised HPV vaktsiinide kohta. Samas peab märkima- et vaktsineerimine ei välista emakakaelavähi skriiningut."

<strong>Ütlesite- et teatud vanuses tütarlaste... Millises nimelt?</strong>

"Praeguste uuringute ja soovituste alusel on sihtrühmaks- keda võiks vaktsineerida- võetud 9-15-aastased tüdrukud. Uuringud on näidanud- et sellises vanuses tekib parem immuunvastus. Soovitatakse vaktsineerida tütarlapsi enne suguelu algust- s.t enne võimalikku kokkupuudet HPV infektsiooniga. Vaktsineerimise ja positiivse immuunvastuse kohta on andmeid kuni 26-aastastel naistel. Vanemate naiste ja meeste andmed on veel avaldamata."

<strong>Milliste HPV tüüpide vastu vaktsiin kaitseb?</strong>

"Praeguseks on välja töötatud kahevalentne vaktsiin (HPV 16 ja 18 vastu) ja neljavalentne vaktsiin (HPV 16- 18- 6 ja 11 vastu). HPV 16 ja 18 tüübid annavad kuni 70 protsenti emakakaelavähkide juhtudest. HPV 6 ja 11 on madala vähiriskiga ning põhjustavad genitaalkondüloome. Neljavalentne vaktsiin sisaldab vaid viiruslaadseid partikleid ega põhjusta organismi haigestumist emakakaelavähki. Enne vaktsineerimist ei ole vaja määrata- kas vaktsineeritav on papilloomiviirus-positiivne või -negatiivne. Samuti ei ole vaktsiinid mõeldud genitaalkondüloomide ja emakakaelavähi ning düsplaasiate raviks.<br /> Neljavalentne vaktsiin on heaks kiidetud kasutamiseks Ameerika Ühendriikides- Mehhikos- Kanadas- Uus-Meremaal ja Austraalias. Kui vaktsiin ka Eestisse jõuab- siis praegu ei kuulu see riiklikusse vaktsineerimisprogrammi. Kõik sõltub sellest- kuidas vanemad oma lapse tervisesse suhtuvad ja teda kaitsta tahavad.<br /> Uuringud käivad edasi selles suunas- et kas see vaktsiin võiks anda ka ristkaitse teiste kõrge riski inimese papilloomiviiruse tüüpide suhtes. Nii et tema efektiivsus võib osutuda veelgi suuremaks."

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

************************

 

 

KOMMENTEERIB

<strong>KERSTI KUKK<br /> Põhja-Eesti regionaalhaigla naistehaiguste keskuse juhataja:</strong>

"Papilloomiviirused saadavad meid kogu elu - alates lapsepõlvest pea kõigil esinevatest soolatüügastest ja lõpetades vähki tekitavate viirustüüpidega.<br /> Günekoloogia seisukohalt räägime emakakaela vähist (ka tupe ja välissuguelundite vähist) ja kondüloomidest- kuid papilloomiviirusi on leitud ka paljude teiste vähkide nagu pärasoole- söögitoru- suupõhja- neelu ja bronhivähi koest. Seega on need viirused märksa ohtlikumad- kui seni arvanud oleme.<br /> Lisaks tekitavad nad palju väga ebameeldivaid- elukvaliteeti langetavaid haigusi nagu silma- kõrva ja kõri retsidiveeruvad papilloomid.<br /> Kuna praegune ravi on vaid kirurgiline (muutunud kudede eemaldamine)- puudub meil sisuliselt süsteemne ravi haiguse tekitaja vastu. Seetõttu on väga positiivne- et profülaktiliste vaktsiinidega on võimalik emakakaela vähki 70 protsendi ulatuses vältida. See on suur edusamm meditsiinis!<br /> Kui küsida- et miks mitte 100 protsenti- siis on ka teisi HPV tüüpe- mis seda haigust esile kutsuvad- kuid praegu turule tulevates vaktsiinides nad puuduvad. Kindlasti sellesuunalised uuringud jätkuvad ja tulevikus vaktsiinid ka täiustuvad.<br /> Kuid täna ja praegu peaksid lapsevanemad ja meie noored minema kaasa selle vaktsineerimisega- et teha kõik võimalik- vältimaks tõsiseid patoloogiaid- mis võivad muuta paljuski nende elu."

 

 

************************

 

 

<strong><u>Neljavalentne HPV vastane vaktsiin</u></strong>

Neljavalentne vaktsiin Gardasil (Silgard) sisaldab HPV tüüpide 6- 11- 16 ja 18 viiruselaadseid partikleid (VLP). VLPd on viiruse valkudest - kuid mitte viiruse DNAst - koosnevad tühjad kestad- mis simuleerivad hästi HPVsid ja on võimelised organismis ilma haigust põhjustamata immuunvastuse tekitama. Vaktsiini tõhusus on seotud antikehade tekkega; antikehad on valgud- mida immuunsüsteem kasutab viiruste äratundmiseks ja kahjutuks tegemiseks ja mis hoiavad ära viiruse poolt tekitatava nakkuse.

<em>Allikas: Terje Raud</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.