Maailma südamepäev ja Eesti

Maailma südamepäev on globaalne abinõu inimese kui liigi allakäigu pidurdamiseks. Elulisi koormusi mittetaluv südamelihas paneb löögi alla elu kvaliteedi, eriti nendes riikides, kus toiduenergia ületarbimine käib käsikäes kehalise passiivsusega.

Maailma südamepäev on globaalne abinõu inimese kui liigi allakäigu pidurdamiseks. Elulisi koormusi mittetaluv südamelihas paneb löögi alla elu kvaliteedi- eriti nendes riikides- kus toiduenergia ületarbimine käib käsikäes kehalise passiivsusega. Kui hing jääb rindu kinni iga vähegi äkilisema koormuse peale ja kaalukamal osal rikaste riikide rahvast laiutab lihaste üle (asemel) lopsakas rasvkude- peab mõistuse maa peale tooma.

Keha jõuab ülimalt paljudel rikki minna veel enne- kui ta on jõudnud välja areneda saleda- väleda- paindliku- tasakaaluka- osava- nõtke ja vastupidavana. “Kerge süda elab kaua-” teadis William Shakespeare. Tänapäevastes muutlikes oludes on heas tervisevormis olemine kohanemise põhitingimus. Töökorras organism oma peremeest naljalt ei reeda!

Inimene öeldakse olevat looduse kroon- kes kunagi puu otsast alla tuli- aga paljud meist veel omal jõul sinna tagasi suudavad ronida? Lastest mõned ehk- kui selleks veel sobiva puu leiab?

<strong>Positiivne südametervis<br /></strong>Maailma südamepäeva tänavune juhtlause on: “Kui noor on Sinu süda?” Sellele küsimusele ei saa vastata omi rõhke ja paineid- diagnoose või mikro- ja makrorabandusi ette lugedes. See on südametervise kirjeldamine hoopis teises paradigmas - positiivse tervisena- kus analüüsi ühikuks on tervise kui ressursi olemasolu- koos käepärase praktilise plaaniga südame tervist kui elulist põhiressurssi järjekindlalt juurde luua.

Juhtlause tuum on aktiivsus - võtta oma heaolu juhtimise rooliratas enese kätte- pannes esmalt aruka plaaniga ja tervislikult tööle oma keha kõik ligi 600 musklit ning hoida neid töökorras kuni surmani. Kogu maailmale on selle mõtte toeks tõstetud südameks koondunud pilt - laps- naine ja mees- kes kõik valitsevad oma keha ja meeleolu. Nad on sitked- saledad ja rõõmsad. Laps on selles kaunis “südamepärjas” kesksel ja kõige kõrgemal kohal.

Märk kirjeldab juhttarkust- et lapsepõlves pannakse alus südame- ja hingamissüsteemi tervisele. Meil kõigil- lastest ealt vanematel- on vastutav roll kasvavate põlvkondade tervise teele juhtimisel. Pilt kõneleb ka sellest- et tühjast jutust jääb sealjuures väheseks - peab olema ka ise oma tões veenev ja suutma näidata eeskuju- olema lapsega üheskoos selles loodavas ühisväärtuses - SÜDA KOGU ELUKS!

Sõnad ei jõua teise inimese elupraktikasse ega lähe kellelegi “veresoonestikku”- kui rääkija paistab juba peale vaadates ise risti vastupidine: pigem kroonilist kehalist passiivsust ja ohjamata söögi- ning joogiisusid peegeldav. Kehalises ja hingelises korratuses õpetaja ei õpeta- vaid pigem peletab.

Maailma südamepäeva tuum on aidata inimestel muuta ennast reaalselt aktiivseks ja osata seda teha õigete võtetega - osata olla tark ettepoole- mitte ainult tagantjärele.

<strong>Juhtimine ideaali kaudu<br /></strong>Maailma Südameföderatsioon kui globaalse südameharidustöö “süda” annab oma “soonestiku” - liikmeks olevate organisatsioonide - kaudu maailma riikidesse edasi põhiteate- millise abinõu me üheskoos- ühtmoodi ja ühekorraga terveks järgnevaks aastaks maailma südamepäeva kaudu aujärjele tõstame.

Tänavu tõstame kesksele kohale toitumise ja liikumisenergia teadlikult tasakaalus hoidmise ja inimeste õpetamise- kuidas õppida lugema söömise ja kehatöö hinda kalorites- tööühikutes ehk džaulides või kilokalorites. Iga liikumine kulutab energiat. Inimkehast ei peakski saama ei “pirni”- ega “õuna”- ega ka “tünni”-kujulist- kui söömisega saadud energia õnnestub hoida kehalise aktiivsuse ehk energia lihastöösse õigeaegse rakendamisega püsivas tasakaalus.

Inimesed ei peaks võitlemagi kümnete ülearuste kilodega- kui koguneda ei lastaks esimestel ülearustel grammidel. Igapäevane järjekindel kehaline aktiivsus on energiatasakaalu kaalukeel ja küllaldases mahus liikumist tuleb endale samasuguse asjaliku järjekindlusega organiseerida nagu söögikordigi.

Kehaline passiivsus on tänavuse maailma südamepäeva kaudu kuulutatud ohuteguriks ja rivistatud ühte ritta ebatervisliku toitumise ja tubaka tarvitamisega- mis kõik nii üheskoos kui ühekaupa südame- ja ajuveresoonestiku haiguseks teed sillutavad.

Samas on tarvis täpselt teada- et kehaliselt passiivseks peab ennast lugema see- kelle nädalane energiakulu on vähem kui 1000 kcal. Liikumise mõjukust on võimalik hinnata energiakulu kaudu. Südame töövõimet (vastupidavust) arendab liikumine- kui selle abil saab kulutada energiat vähemalt 1500-2000 kcal- ja see peaks enam-vähem ühtlaselt jaotuma nädala kõigi seitsme päeva peale. Mingi trenn paar korda nädalas annab uinutava rahu - ma ju liigun! -- kuid nädalalane optimaalne energiarakendus jääb tarvilikust tasemest kaugele ning see pole ka see regulaarsus- mis kehale iga päev terviseks tarvis.

<strong>Ideaal- mitte käestlastus!<br /></strong>Maailma Südameföderatsioon tõstab südame tervise õiges suunas arendamise eesmärgil rahvaste silmade ette sooveesmärgi ehk ideaali praktiliste positiivsete piltidena- mille autoriks Lois Greenfield. Üks neist on näha ka selle loo juures- kuid teistelgi piltidel on eluline kirjeldus- mida reaalsuses tähendab südametervislik eluviis. See on tõhus metoodiline võte - juhtida inimmõtet eeskujupiltide kaudu.

Olgu siinkohal nimetatud- et maailma südamepäeva sõnumitrükist on võimalik saada Apteek1 võrgustikust- perearstidelt- Statoili teenindusjaamades ja Eesti Südameliidust.

Muremärkusena märgiksin seda- et Eestis levib paraku vastupidine - juhtimine eeskätt negatiivsete piltide najal: suitsukiskujad ja konidest pungil tuhatoosid- napsuklaaside ja alkoholipudelite armeed- ülejooma-ülesööma olukorrad; rasvas kõhud ja käestläinud kehavormid- arutud liuad kalorikuhjadega.

Õnnestunud tagasikäik ülekaalust tasakaalu on tähtis saavutus- kuid paratamatus on see- et “harjumuste mälusse” jäävad nii ülesöömis- kui ka mugavusharjumus. Õpetamine veapiltide ja vigade paranduse kaudu annab võimaluse salvestada mälusse ka “viga” ja “valestitegemise muster”. Psühholoogiliselt on kõige tõhusam anda kohe kätte õige suund ja südameheaolu tagamiseks õiged võtmed- harjumuste kujunemise kõige magusamal ajal - kasvueas.

<strong>Globaalne ja paikne sünergia<br /></strong> Kui kogu maailmas tegutsetakse üheskoos- ühtmoodi ja ühekorraga- on oodata kõige paremat tulemust. Sellest eeldusest lähtuvalt on maailma südamepäev globaalse südamestrateegia täpne taktikaline võte- et tekitada tugev üksmeelne ühisjõud - liikuda ühes suunas ja rääkida autoriteetsetelt positsioonidelt ühte ja sama juttu. Et inimesel oleks selge ja lihtne aru saada- kuidas tegutseda südame terviseks. Et ühtne sõnum leviks nii sõnas- pildis kui ka helis.

Maailma südamepäeva globaalne ühisjõud on ideelt ja rahalt mõjukad ülemaailmse tegevusraadiusega asutused: WHO- UNESCO- samuti mõjukad ravimi-- toidu- ja tarbekaubafirmad- kes on pannud maailma südamepäeva jaoks oma raha- ja mõttejõudu “ühte patta”.

Sarnase protsessi peaksime meie suutma vallandada Eestis. Mis tahes massiüritus- mida südamepäeva nime all erinevates paikades peetakse- pole automaatselt maailma südamepäeva tähistamine- kui ei tugineta Maailma Südameföderatsioonist lähtuva rahvaharidustöö põhimõtetele. Eestis aktiivselt ärganud riiklik initsiatiiv rahvast harida ei peaks väljenduma kurioossuses- et südamepäeva nime all käiakse maksumaksja raha eest linnaväljakul mett ja moosi pakkumas!

Eriti nukraks teeb- et seda tehakse riikliku südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise strateegia raames. Riiklikult tasandilt teostatavad regulatsioonid peaksid olema hoopis teised ning Tervise Arengu Instituut riigiasutusena ei peaks toimima nagu kodanikusektori või ärisektori jõud- nende meetodeid matkides.

Maailma südamepäevale Eestis toetajate otsimise käigus kogesime ehmatavat ignorantsust: “meid lapsed ei huvita- meie ajame oma äri!”. Sotsiaalset lühinägelikkust ravib aeg.

Südameterve rahvaga demokraatlikuks riigiks kasvamine eeldab inimlikest väärtustest lähtuvat võimet pikaks ettevaateks. Samuti soovi ja suutlikkust nii vaimselt kui füüsiliselt kasvada igas vanuses ja tahet elada lastega võrreldava aktiivsusega kogu elu.

Noort südant kogu eluks!

<br /><strong>MAIRE SIREL<br /></strong>psühholoog (PhD)- Maailma Südameföderatsiooni programmi koordinaator

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.