MALLE TOOMISTE:

Rahandusministeerium ehmatas arste prognoosiga

<strong>Rahandusministeerium ehmatas arste prognoosiga</strong>

Tervishoiuraha suurendamise eest võitlevad inimesed võiksid pidada riigi eelarvestrateegias nimetatud tervishoiukulude prognoosi trükiveaks. Riigi eelarvestrateegia järgi nimelt kasvavad tervishoiukulud 6-5 protsendini SKPst 45 aastaga.

Viimastel aastatel on Eesti avalikkus teada saanud- et Euroopa Liitu (EL) kuuluvates riikides ulatuvad tervishoiukulutused rahvuslikust koguproduktist (SKP) keskmiselt 8-9 protsendini ja et Eesti peaks tervishoiuosa tõstma vähemalt 7 protsendini. Selline eesmärk oli vahepeal ka sotsiaalministeeriumil. Pärast seda on vahetunud valitsus.

Paraku kainestab rahandusministeeriumis valminud ja kevadel valitsuses kinnitatud 198-leheküljeline “Riigi eelarvestrateegia 2007-2010” (RES)- et pikemas perspektiivis kasvab tervishoiu osa SKPs märksa tagasihoidlikumalt: 6-5% aastaks 2050.

Värskeimate andmete järgi moodustasid tervishoiu kogukulud (raviteenused- ennetus- administreerimis- ja kapitalikulu; v.a haigushüvitised ja medpersonali koolituskulud) 2004. aastal 5-5% (Eesti tervishoiukulude analüüs 2004; Tallinn 2006; <a href="http://www.sm.ee">www.sm.ee</a>). 2005. aasta kohta avaldab ministeerium andmed detsembris.

<strong>Aritmeetika ei klapi<br /></strong>“Riigi eelarvestrateegias 2007-2010” prognoosib rahandusministeerium riigile 2010. aastaks <em>ca</em> 275-5 miljardi krooni suurust SKPd. Lihtne aritmeetiline tehe (osa määramine protsendi ja terviku järgi) näitab- et 5-5%-lise osa puhul SKPst - kui lähema nelja aasta jooksul tervishoiukulude protsent SKPs ei kasvaks - oleksid tervishoiukulud aastal 2010 ligikaudu 15-2 miljardit krooni.

Aga “Riigi eelarvestrateegias 2007-2010” leheküljel 174 toodud tabeli järgi prognoositakse 2010. aastaks sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tervishoiule 13-5 miljardit krooni- mis on väiksem kui 5-5% SKPst- nimelt 4-9%. Ehk teisisõnu nähtub valitsuses kinnitatud dokumendist- et kuigi absoluutarvuna tervishoiukulud kasvavad lähema nelja aasta vältel- siis suhtes SKPsse tervishoiukulud hoopis langevad.

<strong>Eesmärgiks aeglane kasv<br /></strong>“Eesti tervishoiukulud kasvavad Euroopa Liidu keskmisest pisut aeglasemalt- jõudes 2050. aastaks 6-5 protsendini SKPst-” kinnitab eelmainitud valitsusdokument. “Samas tuleks siinkohal rõhutada meditsiinikulude prognooside ebatäpsust- kuna paljude hinnangute alusel on demograafiast olulisemaks mõjuriks tehnoloogiline areng-” tõdevad eelarvestrateegia koostajad.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas vahendas ministeeriumi selgituse- mille järgi mainitud 6-5% prognoos tugineb Euroopa Liidu Majanduspoliitika Komitee (EPC) ja Euroopa Komisjoni pikaajalistele prognoosidele- mis põhinevad kindlatel eeldustel ega arvesta poliitika muutumist - eelduseks on- et analüüsi ajal kehtinud poliitika jätkub.

<strong>Rahandusministeerium vastab<br /></strong>Need prognoosid väljendavad demograafiliste trendide mõju konkreetsetele kulutustele ja neid numbreid tuleb mõista mitte strateegilise kavana- vaid ühe võimaliku poliitika analüüsimise raames välja toodud stsenaariumina- mis on sisendiks poliitika ja strateegia kujundamisele.

Rahandusministeerium osutab- et tervishoiuvaldkonna rahastamise olulist kasvu juba järgmisel aastal näitavad arvud: tänavune rahastamise prognoos 8-5 mld kr ja 2007. aastal <em>ca</em> 10 mld kr- mis on 1-5 miljardi võrra suurem eelmisest aastast (kasv 17%).

“Tegelikult tõdeme juba täna- et kulude tegemise võimet kiputakse üle hindama-” märgib rahandusministeerium oma vastuses Meditsiiniuudistele. “Isegi piisavate finantsvahendite olemasolul ei jõua kõiki planeeritud projekte ellu viia ja seega ka raha vastavalt planeeritule kulutada (heaks näiteks on haiglate välisabi vahendid). Seega ei ole otstarbekas jälgida mitte tulude kasvu- vaid rahastamise vastavust tegelikele vajadustele ja vahendite ärakasutamise võimele-” selgitab rahandusministeerium.

Pikemalt põhjendab rahandusministeerium oma vastuses sedagi- miks ei ole otstarbekas rahastamismahu hindamisel lähtuda valdkonna rahastamise suhestamisest SKPga (olulisem on rahastamise vastavus vajadustele ja ärakasutamisvõimele- seotus SKPga sisaldab raha vähenemise riski võimaliku majanduslanguse korral- kulutuste mahu ja SKP sidumise puhul rahastamise suurendamise eesmärgil peaks aluseks võtma mitte prognoosi- vaid tegeliku SKP).

Ravikindlustuse eelarve tasakaalust rääkides märgitakse eelarvestrateegia dokumendis- et haigekassa eelarve on praeguste eelduste kohaselt vähemalt perioodil 2006-2010 tasakaalus. Haigekassa tulu prognoositakse 2006. aastaks 8-0 mld kr (sh sotsiaalmaksust 7-9 mld kr) ja 2010. aastaks 12-3 mld kr.

Eelarvetasakaalust räägib ka teine dokument- Eesti Haigekassa arengukava 2006-2008- mis ennustab pingete kasvu patsientide ootuste ja ravikindlustuse võimaluste vahel.

<strong>Haigekassa maandab pingeid<br /></strong>“Kättesaadavuse parandamiseks suunatud vahendid konkureerivad piiratud ressursside tingimustes teenuse kvaliteedi ning tervishoiutöötajate palkade tõusuks suunatud vahenditega-” märgib haigekassa arengukava- tõdedes samas- et ei ole võimalik suurendada kõigile kolmele minevat vahendite hulka ning tuleb leida mõistlik tasakaal.

Sellistes tingimustes täidab haigekassa oma missiooni luua kindlustatud isikutele turvatunne võimalike terviseprobleemide tekkimisel ja lahendamisel.

Ja selle taustal loob Eesti riik  tingimused kiireks majanduskasvuks- mis toob kaasa heaolu suurenemise ja Eesti elatustaseme lähenemise Euroopa Liidu keskmisele. Et areng sõltub eeskätt inimestest- siis on valitsuse esimeseks prioriteediks hea tervise ja korraliku haridusega tegutsejad ehk haritud ja tegus rahvas.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

********************************

 

 

<strong><u>SKP arvestus muutus jälle</u></strong>

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutusmetoodikat on viimastel aastatel paar korda muudetud (2004- 2006) ja selle läbi kasvanud SKP näitab tervishoiukulutuste osa SKPs üha väiksemana.<br /> Pärast 2004. aasta arvestusmuudatust oli tervishoiu kogukulude protsent SKPst 1999. aastal 6-1 (vana SKP järgi 6-5) ja 2003. aastal 5-4 (5-9)- nagu kinnitab “Eesti tervisestatistika aastaraamat 2003”.<br /> Viimati teatas Statistikaamet SKP arvestusmetoodika muutmisest 13. septembril. Nende pressiteate järgi suurenes uuendatud metoodika alusel arvutatud SKP perioodil 2000-2005 võrreldes varem avaldatuga jooksevhindades 2-7-4-9%- seega tervishoiukulutuste protsent väheneb veelgi.

<strong>MU</strong>

 

 

********************************

 

 

<b><u>Aasta - SKP* - ter­vis­hoiu­ku­lud** - su­he SKPs­se***</u></b>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.