Patsient ei pääse keskele konkurentsi ja inertsi tõttu

Balti tervishoiuministrite kohtumisel Eestit esindanud sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik möönis, et Eestis on integreeritud ehk tervikuks ühendatud ravist räägitud umbes kaks-kolm aastat ja siin võib küsida, kas me seda igapäevaelus rakendame.

Balti tervishoiuministrite kohtumisel Eestit esindanud sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik möönis- et Eestis on integreeritud ehk tervikuks ühendatud ravist räägitud umbes kaks-kolm aastat ja siin võib küsida- kas me seda igapäevaelus rakendame.

Eelviimati kohtusid Balti tervishoiuministrid 1. märtsil Pärnus. Laasik ütles- et ministrid püüavad ühistel kohtumistel defineerida kolme riigi suundumusi tervishoius.

Samas soovib septembrikuise Riia kohtumise korraldanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkonna esindus koguda iga riigi tervishoiusüsteemi valukohti 2008. aastal peetava WHO Euroopa regiooni ministrite konverentsiks- kus tulevad teemaks tervishoiusüsteemid.

WHO Euroopa regionaalbüroo asedirektor dr Nata Menabde ja Londoni Kuningliku Kolledži tervishoiukorralduse professor- WHO konsultant dr Rifat Atun rääkisid- et inimesed ootavad tervishoiusüsteemilt mitte seda- et perearst teeks neile vereanalüüsi või et kirurg teeks talle mitu operatsiooni- vaid et talle antaks tagasi tervis- inimene tahab tervisesüsteemist väljudes oma kaebusest lahti saada.

“Me peame näitama- et anname tervishoiusüsteemis tervist-” selgitas Laasik. Aina uuringuteks raha nõudes võib üldsusele jääda mulje tervishoiusüsteemist kui suurest kulutajast. “Anname inimesele tagasi tervise- see on oluline moment-” rääkis Laasik mõtteviisi erinevusest.

<strong>Patsient keskele<br /></strong>“Inimene peab olema süsteemi keskkohas ja tema juurde peavad tulema teenused- nii et inimene väljuks süsteemist võimalikult tervena-” kõneles Laasik. Ta tõi selle kohta näite esmatasandi horisontaalsest integratsioonist. Kui inimene satub esimese kontaktina esmatasandil näiteks sotsiaaltöötaja või logopeedi või füsioterapeudi juurde- peaksid nemad ühtlasi märkama soovitada- kuhu inimesel oleks vajadusel veel mõistlik esmatasandil pöörduda.

Laasik möönis- et seni on kogu maailma ja Eesti tervishoiusüsteem olnud siiski väga arstikeskne- isegi reformid- kui vaadata üksnes nende nimetusi: perearstireform- haiglavõrgu reform. “Mõttemalli muutused on pikaldased-” tõdes abiminister.

WHO konsultant Rifat Atun tõi tervishoiuministrite kohtumisel esile fakti perearstisüsteemist patsiendi poolt vaadatuna: selleks- et MRI pilt tekiks- pidi patsiendil olema eelnevalt 23 erinevat kontakti - perearsti juurde registreerimisel- pereõega- perearstiga- polikliiniku registratuuris- spetsialistiga- radioloogiaosakonna registratuuris jne. “Võib-olla mõne etapi saab vahelt ära jätta-” viitas Laasik patsiendile vastuvõetavama lahenduse suunas.

<strong>Eestlaste tempo paistab silma<br /></strong>Peeter Laasik tunnistas- et ühest küljest on hea kuulda- kui kiidetakse Eesti edukat ja kiiret perearstireformi või haiglavõrgu reformi. “Ma arvan- et kiireid reforme on võimaldanud tõsiasi- et eestlased on altid muutustele-” sõnas Laasik. “Eesti majandusliku ja tervishoiu edu taga on see- et inimesed on avatud muutusteks. Igapäevaelu halluses see ehk ei tundu nii Eestis- aga teiste riikide taustal küll.”

Laasik tõi võrdluseks Inglismaa- kus arstid keeldusid üle minemast elektroonsele saatekirjale ning arstide motiveerimiseks tuli neile hakata maksma selle eest lisatasu.

Eesti reformide kiiruse teise põhjusena tõi ta Eesti väiksuse. “Kui võrrelda Eestit Prantsusmaa või eriti Saksamaaga- kus esineb nii palju õiguslikku regulatsiooni kahel eri tasandil- siis seal oleks muutusi palju raskem teha kui kompaktses Eestis.”

<strong>Üldhaiglatel rollid jagatud</strong><br /> Eestis on veel arenguruumi ka ravi vertikaalses integratsioonis: haiglad-kiirabi- haiglad omavahel.

Näiteks haiglavõrgu arengukavas olevas kaheksas üldhaiglas (teeninduspiirkonnaga 30 000-40 000 inimest) on erakorralisi operatsioone väljaspool tööaega ühes kuus keskmiselt kõigest 8-12 ning sel juhul pole mõtet neis haiglates suurt valvebrigaadi kohal pidada- vaid anda juhile võimalus otsustada- kas kiirabiga patsient edasi suunata- see koduvalvetega lahendada või veel midagi kolmandat rääkis Laasik. “Kui me aga ei arvesta sellest tulenevat kiirabi töömahu kasvu- siis ei ole integratsiooni-” sõnas abiminister.

Perearstiga seotud väljakutsed kiirabile on vähenenud nõuandetelefoni 1220 rakendamisega. Kuid näiteks aktiivravi voodikohtade vähendamise kavale ei jõua järele järel- ja taastusravi ning hooldusravi - patsiente pole aktiivravihaiglast kusagile edasi saata- osutas Laasik integratsiooni tööpõllule.

Abiminister märkis- et integreeritud ravi vastu mõjuv jõud on konkurents- kus igaüks püüab ise teenust osutada- selle asemel et patsient edasi suunata. “Eestis on haiglate vahel rollide jaotus siiski paika loksunud-” kinnitas ta.

Balti tervishoiuministrite kohtumiselt tulnud Laasik nõustus- et Eesti on mõnegi küsimuse naabritest kiiremini lahendanud. “Riias on 20 haiglat ja neil on plaan nelja aastaga jõuda viie haiglani. Tallinnas tehti see samm aastal 2001. Seega näeme protsessis viieaastast vahet-” tõdes Laasik.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.