Riigikontroll: erivajadustega inimeste rehabilitatsioonisüsteem pole jätkusuutlik

11.12.2006

<strong>Riigikontroll leidis oma auditi käigus- et erivajadustega inimeste rehabilitatsioonisüsteem pole jätkusuutlik<br /></strong><br /> Seaduse kohaselt on õigus rehabilitatsiooniteenuseid saada kõigil puude raskusastet taotlevatel ja puuetega isikutel- kuid riigieelarves on selleks raha planeeritud napilt ning seetõttu on teenuse soovijatest moodustunud pikad järjekorrad. Näiteks sai 2005. aastal teenuseid vaid veidi üle 7% isikutest- kellel selleks oleks õigus.

Teenuste hulka- mille eest riik maksab kuulub ka rehabilitatsiooniplaanide koostamine- mille alusel hiljem teenuseid osutatakse. Ainuüksi plaanide koostamisele ja juhendamisele kulus aga 2005. aastal 44% rehabilitatsioonirahast ning inimeste iseseisvat sotsiaalset või tööalast hakkamasaamist soodustavatele tegevustele jäi alla poole rahast.

Kuna rehabilitatsiooniplaanid kehtivad piiratud aja- võib tekkida olukord- kus inimesele koostatakse küll plaan- kuid selle kehtivusaja jooksul teenuseid osutada ei jõuta- mistõttu ka plaani koostamiseks kulutatud raha on läinud tuulde. Sotsiaalministeerium on küll 2006. aastal finantseerinud rehabilitatsiooni suuremas mahus- kuid kuna suurele osale sihtrühmast on plaanid veel koostamata- ei saa plaanidele kulutatava raha osakaal oluliselt väheneda.

Sotsiaalminister on kehtestatud rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja- kuid jätnud avamata nende teenuste sisu. Riigikontroll leidis- et sel moel ei ole võimalik tagada teenuste kvaliteeti- ning audit näitas- et pea miljoni krooni eest oli osutatud teenuseid- mis oma sisult polnud rehabilitatsiooniteenused või mida polnud kirjas nende isikute rehabilitatsiooniplaanides. 

Sotsiaalkindlustusamet- kelle ülesanne on tagada teenuse osutamine- oli aga ka selliste teenuste eest maksnud. Riigikontroll leidis- et järelevalve teenuste osutajate üle polnud piisav ning seda tuleb oluliselt tõhustada tagamaks- et isikud saaksid vaid neile vajalikke teenuseid.

Auditi tulemusi on arutatud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonis kui ka riigieelarve kontrolli komisjonis sotsiaalministri osavõtul. Minister nõustus auditi tulemustega ning esitas ministeeriumi tegevuskava lahenduste leidmiseks rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

<br /> Toomas Mattson<br /> Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja<br /> 6400777<br /> 5134900<br /><a href="mailto:toomas.mattson@riigikontroll.ee">toomas.mattson@riigikontroll.ee</a><br /><br /><br />

<strong><u>Taustainfo auditi kohta (põhjalikum versioon)<br /></u></strong><br /> Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on õigus rehabilitatsiooniteenusele puude raskusastet taotleval või puudega lapsel ja täiskasvanul; alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudnud psüühikahäirega isikul- kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%; ning alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealisel õigusrikkujal.

2005. aasta riigieelarves oli rehabilitatsiooniteenusteks ette nähtud 28 miljonit krooni- kuid teenuseid osutati kokku 37 miljoni krooni eest. 2006. aasta riigieelarves on rehabilitatsiooniteenusteks planeeritud 63 miljonit krooni- millest osa läheb 2005. aastal juba osutatud teenuste eest tasumiseks.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks on Sotsiaalkindlustusamet sõlminud 2006. aastal lepingu 55 rehabilitatsiooniasutusega.

Riigikontroll andis oma auditi käigus hinnangu rehabilitatsiooni korraldusele ning selle finantseerimiseks eraldatud raha kasutamise sihipärasusele ja seaduslikkusele.<br />

<strong>Auditi peamised järeldused (põhjalikum versioon)<br /></strong><br /> Erivajadustega isikute rehabiliteerimiseks kujundatud süsteem ei loo eeldusi rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Seaduse kohaselt on õigus rehabilitatsiooniteenuseid saada kõigil puude raskusastet taotlevatel ja puuetega isikutel- kuid riigieelarves on selleks raha planeeritud napilt ning seetõttu on teenuse soovijatest moodustunud pikad järjekorrad. 2005. aastal sai teenuseid alla 8000 isiku. 2006. aasta alguse seisuga oli Eestis üle 110 000 puudega isiku. Sotsiaalministeerium on üritanud järjekordi piirata- määrates 2006. aastal rahalised mahud sihtrühmiti- eelistades puuetega lapsi ja tööealisi isikuid- kuid seadus sellist võimalust piiranguteks ette ei näe. Audit näitas- et isegi piirangute korral olid 2006. aastal nn eelistatud sihtrühmade järjekorrad.

Eesmärkide saavutamisele ei aita kaasa ka see- et üle poole rahast kulub kas rehabilitatsiooniplaanide koostamisele või majutusteenusele. Seetõttu jääb vajalike teenuste osutamiseks vähem raha.

Järjekorrad võivad põhjustada asjatut rahakulu. Kuna teenuseid osutatakse vaid rehabilitatsiooniplaani alusel- mis koostatakse kehtivusega pool aastat kuni kolm aastat- siis võivad rehabilitatsiooniteenuse järjekorras seismise ajal rehabilitatsiooniplaanid vananeda ning teenuste saamise asemel tuleb koostada hoopis uus rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniplaanidele on aga sel juhul kulutatud raha asjatult. Riigikontrollil puudub kindlus- et riik suudab tagada kõigile vajajatele rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenused vajalikus mahus.

Rehabilitatsiooniteenuste kvaliteet pole tagatud- sest nõudeid teenuse sisule pole kehtestatud ning teenuse kvaliteeti ei kontrollita. Ainukeseks tingimuseks on kvalifikatsiooninõuded teenust osutavatele spetsialistidele. Kuigi rehabilitatsiooniteenuste saamise aluseks saab olla vaid korrektselt vormistatud rehabilitatsiooniplaan- selgus auditi käigus- et osal juhtudel oli osutatud teenuseid- mis rehabilitatsiooniplaanis ei kajastunud või mis oma sisult ei olnud rehabilitatsiooniteenused. Selliste teenuste eest oli tasutud peaaegu miljon krooni.

Kuigi plaani koostava rehabilitatsioonimeeskonna koosseisule näeb seadus ette kindlad nõuded- pole need alati mõistlikud. Näiteks pole paljudel puudega inimestel mingeid logopeedilisi või eripedagoogilisi probleeme- seega pole ka vastava ala spetsialisti kaasamine meeskonda sel juhul põhjendatud. Paljudel juhtudel ongi plaane koostanud ettenähtust väiksemad meeskonnad. Riigikontrolli arvates võiks seadust selles osas paindlikumaks muuta.

Rehabilitatsiooniteenuseid osutavad samad asutused- kes koostavad ka rehabilitatsiooniplaane. Selline rehabilitatsiooni korraldus ei taga seda- et rehabilitatsiooniplaani märgitakse vaid vajalikke tegevusi- kuna rehabilitatsiooniasutus on huvitatud sellest- et isik kasutaks ka edaspidi võimalikult palju teenuseid plaani koostanud asutuses. Kuigi pensioniametite arstlike ekspertiisikomisjonide ekspertarstid peavad andma hinnangu ka rehabilitatsiooniplaanidele- pole seda tehtud. Auditi käigus selgus ka- et vähemalt 40% ekspertarstidest töötab samal ajal ka mõnes rehabilitatsiooniasutuses- kuigi ükski neist pole rehabilitatsioonimeeskonna liige.

Sotsiaalkindlustusameti järelevalve pole olnud piisav. Kuigi Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on järelevalve rehabilitatsiooniteenuse osutajate üle- ei ole seda piisavalt tehtud. Nagu näitab ka Riigikontrolli audit- on makstud rehabilitatsiooniplaanide ja -teenuste eest- mis ei vastanud kehtestatud tingimustele. Riigikontroll leiab- et enne teenuse eest tasumist peab Sotsiaalkindlustusamet veenduma- et teenus on ettenähtud kujul tegelikult ka osutatud. Samas ei näe regulatsioon ette- et rehabilitatsiooniasutused peaksid isikutele osutatud teenuste kohta n-ö rehabilitatsioonilugu ning praegu kinnitab teenuse saamist vaid isiku enda või tema esindaja allkiri arvel.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.