EAL ÜLDKOGU AVALDUS:

Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini

<strong>Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini</strong>

<em>(Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus 2. detsembrist 2006)</em>

<br /> Lühim keskmine eluiga ja kõige väiksemad kulutused tervishoiule Euroopa Liidu liikmete hulgas tõendavad- et tervis ei ole Eestis prioriteet ja väljendavad meie riigi tahtmatust tervishoiusüsteemi rahastamist parandada.

Vaatamata kiirele majanduskasvule ja eelarvevahendite suurele ülelaekumisele ei suurene tervishoiukulutuste osakaal järgmise aasta riigieelarves. Riigi eelarvestrateegia süvendab rahapuudust tervishoius veel pika aja vältel- sest tervishoiukulutused suurenevad SKP kasvuga võrreldes palju aeglasemalt. Alles 2050. aastaks plaanitakse jõuda 6-5%-ni SKPst- Läti oli sel tasemel juba kolm aastat tagasi.

Heaks ja jätkusuutlikuks arstiabiks ei piisa ainult haigekassa vahenditest ja patsiendi isiklikust rahakotist. Raviteenuste hinnad ei kata haiglate tegelikke kulutusi- meditsiiniseadmetele lisanduv käibemaks jäetakse kompenseerimata- vajalikest hooldusravi kohtadest puudub 2/3- uusimaid ravimeid soodustusega osta ei võimaldata ja tervishoiutöötajate palganõudmisi ei taheta täita- põhjendades seda kõike rahapuudusega. Samas jäetakse laekunud ravikindlustusmaksust oluline osa kasutamata. Haigekassa jaotamata kasum- millest võib kasutusele võtta vaid väikese osa- on selle aasta lõpuks üle 1-5 miljardi krooni.

Arstide ja õdede nappus on muutunud peamiseks ravijärjekordade põhjustajaks. Palgatõus ei saa olla ainsaks laheduseks personaliprobleemile. Tunduva lisakoormusega töötamine ja mitterahuldavad töötingimused ohustavad nii arstiabi kvaliteeti kui töötajate tervist.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel haiglate liidu ja Vabariigi Valitsust esindava komisjoniga kokkuleppele ei jõutud. Praegu (2. detsembril - <em>Toim</em>.) on läbirääkimised määramata ajaks katkenud- sest valitsus pole viie kuu jooksul suutnud riiklikku lepitajat ametisse määrata. EAL üldkogu otsustas anda eestseisusele volitused arstide streigi korraldamiseks- kui nõudmisi tervishoiu rahastamise parandamiseks ei täideta ja palgakokkulepe jääb sõlmimata.

Arstkond on veendunud- et senise rahastamissüsteemiga jätkates pole edaspidi võimalik osutada inimestele samas mahus tervishoiuteenuseid- sest kvaliteedi arvel järeleandmisi teha ei saa. Seega peavad Eesti elanikud järgmistel aastatel leppima olukorraga- kus arsti juurde on järjest raskem pääseda.

Arstide liit tunnustab demokraatlikult valitud valitsuse vabadust teha selliseid tervishoiupoliitilisi otsuseid- mida ta õigeks peab. Valitsus peab valima kahe võimaluse vahel: kas lõpetama optimistliku propaganda ja teatama inimestele- et otsus “enne rikkaks- siis terveks” on tehtud teadlikult ja seda ei kavatseta muuta- või lähtuma euroopalikest väärtustest ja asuma arendama riigi majanduslikele võimalustele vastavat tervishoiupoliitikat.

 

 

*******************************

 

 

<strong><u>Tervishoiutöötajate üldstreigi põhjused ja korraldus</u></strong>

<strong>1. Streigi põhjused ja eesmärgid<br /></strong>Eesti Arstide Liidu üks tähtsamaid ülesandeid on arstide töö- ja palgatingimuste parandamine. 2003. aastal seadis üldkogu eesmärgiks- et arsti miinimumpalk peab tõusma riigi kahekordse keskmise palga tasemele.<br /> Arstkond nõuab kogu tervishoiu rahastamise suurendamist- tervishoiuteenustele kulupõhiste hindade rakendamist ja arstide palgatõusu.<br /> Praegustel palgaläbirääkimistel on esitatud miinimumtunnipalga nõudmisena kahekordne Eesti keskmine palk (2007. aastaks 110 kr).<br /> Läbirääkimistel haiglate liidu ja Vabariigi Valitsusega- mis algasid maikuus- kokkuleppele ei jõutud ja 3. oktoobril pöörduti riikliku lepitaja poole. Lepitaja puudumise tõttu ei saanud rohkem kui kahe kuu jooksul läbirääkimisi jätkata. Lepitaja võttis töötüli menetlusse 11. detsembril.<br /> Praegu kehtiv palgalepe ja ühtlasi ka töörahu lõpeb 31.12.2006. Streigiõigus tekib siis- kui ka riikliku lepitaja juures kokkulepet ei sõlmita.<br /> 2.12.2006 andis EAL üldkogu eestseisusele volitused streigi ettevalmistamiseks.

<strong>2. Kas meie nõudmisi on võimalik täita?<br /></strong>Eesti Haigekassa 2006. a 9 kuu aruande järgi ületab ravikindlustusmaksu laekumine planeeritut 753 mlj kr. Eelmise aasta lõpu seisuga oli haigekassa jaotamata tulem 1-218 miljardit. Selle aasta lõpuks on haigekassa jaotamata kasum üle 2 miljardi krooni. Sellest võib järgmisel aastal seaduse järgi kasutusele võtta 20%.<br /> Palgatõusuks ja arstiabi kvaliteedi tõstmiseks vajalik raha on olemas.

<strong>3. Streigi korraldus<br /></strong>Algus: 17. jaanuar 2007.<br /> Ulatus: tervishoiutöötajad Eesti Vabariigis.<br /> Korraldajad: Eesti Arstide Liit (EAL)- Eesti Perearstide Selts (EPS)- Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK)- Eesti Õdede Liit (EÕL)- Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL).<br /> Streigikomiteesse kuulub igast organisatsioonist 2 esindajat. Streigis osalevad perearstid- eriarstid- õed ja hooldustöötajad.<br /> Streigi esimene etapp (17.- 21.01) hõlmab ambulatoorset arstiabi Tallinnas. Eriarstid ja perearstid ei tee ambulatoorseid vastuvõtte- perearstid peatavad lepingud haigekassaga.<br /> Kui tulemust ei saavutata- laieneb streik alates 22. jaanuarist üle kogu Eesti- katkestatakse ambulatoorsed vastuvõtud ja lõpetatakse uute plaaniliste haigete vastuvõtt statsionaari. Erakorralist abi osutatakse ka streigi ajal ja esimeses etapis jätkub ka plaaniline statsionaarne ravi- seetõttu säilib ka tööseisakus osalejatel õigus saada osa töötasust. EAL liikmetele kompenseeritakse saamata jääv töötasu osaliselt streigifondist: 75% tunnitasu miinimummäärast (75 kr). Vajaduse korral kehtestatakse neile- kes töötavad täisajaga statsionaaris- lisamakse streigifondi. EAL otsib võimalusi saamata jääva töötasu katmiseks teisest allikast ja püüab jõuda kokkuleppele haigla juhatustega- et väiksema ambulatoorse töö koormusega arstidel palk säiliks.<br /> Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus- § 24 lg 1).<br /> Osalemine on vabatahtlik. Vajalik on iga EAL liikme isiklik nõusolek streigis osalemiseks.<br /> Et streik annaks oodatud tulemuse- on väga tähtis- et selles osaleks võimalikult palju kolleege. Arvestagem asjaoluga- et tegelikult on streigi peaeesmärgiks ära hoida meie tervishoiusüsteemi edasist lagunemist ja seega on tööseisak eelkõige meie patsientide huvide eest seismine.

<strong>Eesti Arstide Liidu eestseisus<br /> 12. detsember 2006</strong>

<em><br /> Oma nõsuoleku tervishoiutöötajate streigis osalemiseks saab anda Eesti Arstide Liidu veebilehel</em><a href="http://www.arstideliit.ee"><em>www.arstideliit.ee</em></a><em>. Nõusoleku streigis osaleda saavad anda ka arstide liitu mittekuuluvad arstid.</em>

 

 

*******************************

 

 

<u>SAMAL TEEMAL</u>

<strong>Tervishoiukulutuste osakaal SKPst tekitab endistviisi arusaamatusi.</strong>

<br /><strong>ANDRUS ANSIP</strong>-<br /> peaminister-  valitsuse pressikonverentsil 7. detsembril 2006:

 “Siis ma tahaksin õiendada veel ka viimasel ajal levima hakanud väärarusaama- nagu me peaksime siin Eestis kangesti püüdlema oma tervishoiukulutustega 2003. aasta Läti kulutuste taset kätte saada.<br /> Kui me tõepoolest tahaksime viia oma tervishoiukulutused 2003. aasta Läti tasemele- siis see tähendaks seda- et kulutused elaniku kohta peaksid Eestis vähenema poolteist korda. Vaevalt on see kellegi eesmärk ja vaevalt need inimesed- kes on nõudnud- et me peaksime saavutama Läti 2003. aasta taseme- seda tõsiselt mõelnud on.<br /> Kui me võtame lahti Eurostati ja vaatame 2003. aasta numbreid- siis näeme väga selgelt- et Läti valitsussektor- avalik sektor on kulutanud 3-2% oma sisemajanduse kogutoodangust meditsiinile või tervishoiukulutustele- Leedu 3-4 ja Eesti 4-2 ehk ka suhtarv oli Eestil 2003. aastal suurem.<br /> Tõsi- ma aiman allikat- kust on võetud need numbrid- mille järgi Läti kulutuste osatähtsus võiks olla suurem kui Eestis. Need on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni numbrid ja tõepoolest tuleb siit välja- et kogukulutused ehk siis avalik sektor pluss erasektor kokku Lätis on 6-4% ja Eestis vaid 5-3%. Selles statistikas peab midagi valesti olema- sest kui kõrvutada Eurostati ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni- siis tuleks välja- justkui Lätis läheks erasektorist tervishoidu iga teine kroon. Mulle ei tundu see väga usaldusväärse lähenemisena.<br /> Eestis haigekassa eelarve kasvab järgmisel aastal 22%. Võiks esitada viktoriiniküsimuse: nimetage Euroopa Liidu liikmesriik- kus veel tervishoiukulutused kasvavad nii kiiresti? Vastus on ette teada - sellist ei ole. Nii et 22% on väga kiire kasv- väga suur kasv ja absoluutarvudes on see kasv siis tervishoiukulutustes üldiselt 8-7 miljardilt kroonilt 10-6 miljardi kroonini. Nii et kasv on ülimalt märkimisväärne. Ja loomulikult on arstide ja medõdede palgad tõusnud juba küllalt kiiresti ning see tõus jätkub veel kiiremas tempos ka järgmisel aastal.<br /> Nii et kindlasti ei vasta tõele see- mida Eesti Ekspress täna ütleb- et “kui midagi ei muutu- jõuab Eestis meditsiini rahastamine alles 2050. aastal Läti 2003. aasta tasemele.” Ma ei suuda rohkem seda väidet kommenteerida. Aitäh!”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.