Jõukas Eestis peaksid inimesed kauem ja täisväärtuslikult elama

Üle poolteise aasta valitsust juhtinud Andrus Ansip näeb Eesti eesmärgina täisväärtuslikumat ja stressivabamat elu. Intervjuus Meditsiiniuudistele avab peaminister tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna arengut.

Üle poolteise aasta valitsust juhtinud Andrus Ansip näeb Eesti eesmärgina täisväärtuslikumat ja stressivabamat elu. Intervjuus Meditsiiniuudistele avab peaminister tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna arengut.

 

<strong>Mitu korda olete peaministrina 2006. aastal pidanud sekkuma meditsiini- või tervishoiuvaldkonna küsimustesse? Mis põhjusel? (Ajakirjandusest tuleb meelde näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme ja riikliku lepitaja koha skandaalne teema- aga peale selle...)</strong>

"Valitsus on teinud mitmeid olulisi otsuseid- mis on mõjutanud tervishoiuvaldkonda. Näiteks on järgmise aasta eelarves märksa suurem toetus haiglavõrgu investeeringute rahastamiseks. Samuti toob meditsiinivaldkonda lisaraha hiljuti riigikogus vastu võetud sotsiaalmaksu kuumäära tõstev seadus- mis lisab järgmisel aastal haigekassale täiendavalt 100 miljonit krooni.<br /> Laiemalt võttes on kõik majanduskasvu küsimused otseselt seotud tervishoiu rahastamise parandamisega. Parim sotsiaalpoliitika on tugev majandus. Tänu tugevale majandusele on võimalik järgmisel aastal kasvatada tervishoiu kulutusi koguni 22 protsenti. Selliseid riike- kus midagi võrreldavat oleks mõeldav- pole maailmas palju leida."

<strong>Tervishoiutöötajad nõuavad tervishoidu raha juurde- sealhulgas palgatõusu. Kui terav paistab arstide- õdede ja hooldajate probleem riigi tasandil- teiste valdkondade taustal ning olukorras- kus kiire majanduskasv toob riigieelarvesse ülelaekumisi?</strong>

"Tervishoius- nagu praegu igas teiseski valdkonnas- on terav probleem see- et inimesi ei jätku. Töötegijaid ei jätku. Need- kes olemas on- teevad tööd viimase piirini pingutades.<br /> Muidugi peab tervishoiutöötajate palk olema konkurentsivõimeline. Peame suutma tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse. Selle saavutamiseks peab tervishoiuteenuse hind sisaldama teenuse osutamiseks vajalikke kulusid.<br /> Eesti inimeste keskmine kuupalk on viimase nelja aasta jooksul suurenenud 50 protsenti. Võttes siia võrdluseks tervishoiutöötajate keskmised kuupalga kasvud- siis arstidel on see samal perioodil suurenenud 80 protsenti- õdedel 78 protsenti ning hooldajatel 66 protsendi võrra. Ehk teisisõnu - arstid- kelle palk oli 2002. aasta alguses keskmiselt 9776 krooni- said tänavu esimeses kvartalis 7835 krooni kõrgemat palka- mis kokku moodustas keskmiseks töötasuks 17 611 krooni. Õdede keskmine töötasu on peaaegu sama suur kui Eesti keskmine.<br /> Kui teeme tarku otsuseid ja majandus kasvab endiselt kiires tempos- on meil ka raha- mille arvel meditsiinisektoris palka kergitada."

<strong>Miks ei ole valitsuse tasandil arutatud tervishoiukulude protsendi tõstmist SKPst? Või haiglate kapitalikulude katmist riigieelarvest? Tervishoiu rahastamisel on valitsus seni otsinud ja leidnud teisi võimalusi- aga miks kaks nimetatud võimalust pole valitsusele atraktiivsed?</strong>

"Aastatel 2004-2007 on riigieelarvest tervishoiule suunatud raha pidevalt kasvanud ning see kasv on olnud kiirem kui riigieelarve oma. Kaks aastat tagasi investeeris riik inimeste tervisesse eelarve kaudu kuus ja pool miljardit krooni. Järgmisel aastal saab see number olema üle kümne ja poole miljardi krooni. Tasapisi- kuid pidevalt on kasvanud tervishoiukulude osakaal SKPst- moodustades järgmisel aastal 4-6 protsenti.<br /> Nii nagu ütlesin - kui me jätkame Eestile majandusedu toonud poliitikaga- toob kiire majanduskasv aasta-aastalt riigikassasse rohkem raha ja nii on meil aasta-aastalt paremad võimalused ka tervishoiu valdkonna eelarvet suurendada.<br /> Haiglate kapitalikulude teemat on valitsuses arutatud ning alati on leitud- et kehtiva süsteemi põhiolemuse muutmiseks puudub vajadus. Haiglate kapitalikulud on praegu arvestatud raviteenuse hinna sisse. Iga haigla saab inimeste ravimise eest Eesti Haigekassalt vastavalt kinnitatud ravihinnakirjadele raha ning sellega tuleb katta ka hoonete ja tehnikaga seotud kapitalikulud.<br /> Lisaks sellele on haiglatel võimalik saada investeeringutoetust ka otse riigieelarvest ning selleks kasutatakse Euroopa vahendeid. Haiglavõrgu arengukava alusel on see summa järgmiseks aastaks 200 miljonit krooni- mis ületab oluliselt varasemate aastate võimalusi."

<strong>Valimiste eel lubatakse rahvale (loe: valijatele) suuremat palka- aga mis te arvate- millal saab Eesti ratifitseerida Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõike 1 (töötajate õigus saada niisugust töötasu- mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme)?</strong>

"Teadupärast sätestab kõnealune artikkel selle- et alampalgaga töötaja perekonna sissetulek peaks olema vähemalt 60 protsenti keskmise palgaga töötaja sissetulekust. Töötasu suurus on Eestis eelkõige tööandja ja töövõtja vaheline kokkulepe. Riik sellesse protsessi ei sekku.<br /> Tänaseks ei ole Euroopa sotsiaalharta ratifitseerinud 38-st riigist 14 riiki artikli 4 lõiget 1 ratifitseerinud. Nende riikide seas- kes selle kohustusega pole ühinenud- leiame näiteks ka meie naabrid Läti ja Soome ning teistest Ida-Euroopa riikidest Tšehhi- Ungari ja Poola."

<strong>Kui Eesti liigub Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka- siis missuguseid arenguid sel teel näete Eesti tervishoius?</strong>

"Jõukus ei ole eesmärk omaette. Jõukus on ju ikka vahend selleks- et meie inimesed saaksid elada täisväärtuslikku ja stressivabamat elu. Jõukas Eestis peaks inimese eluiga olema pikem. Viieteistkümne aasta pärast Euroopa viie jõukama riigi hulka kuuluvas Eestis võiks naiste keskmine eluiga olla 83 ja meestel 75 eluaastat - pean seda väga tähtsaks eesmärgiks.<br /> Tervisepoliitika eesmärk saab olla ainult üks: terve inimene ja tervena elatud eluaastate pikendamine. See eeldab tervislikke eluviise ja paremaid võimalusi sportimiseks- aga ka elamiseks ja õppimiseks. On oluline- et teadlikkuse ja aktiivsuse tõstmine algaks juba lasteaias ja koolis.<br /> Põhilüliks tervishoius inimese terviseriskide avastamisel ja raviprotsessi koordineerimisel peab kujunema perearst.<br /> Muutuma peab suhtumine- kus raviraha käsitletakse kuluna- laiemalt vaadates on see tavaline investeering- kuid see tehakse rahva tervisesse.<br /> Ravikindlustusraha on eelkõige mõeldud raviks. Tööõnnetus-- kutsehaigus- ja töövõimetuskindlustuse väljaarendamisel tuleb suund võtta erakindlustuse soosimisele.<br /> Hooldekodudes pakutavad teenused muutuvad ajapikku oluliselt kvaliteetsemaks ja vastavamaks inimeste vajadustele. Usun- et riik kehtestab üsna pea hooldusteenuse standardi ning loob süsteemi hooldusteenuse järelevalveks- kvaliteedi kontrolliks ning hoolealuste kaebuste lahendamise sõltumatuks menetlemiseks. Õigeks tuleb pidada omavalitsuse abi inimesele tema hooldekodusse paigutamisel - süsteemi loomist- kus aidatakse inimesel tema raha eest paremas standardis kokku leppida."

<strong>Kes on teie nõunik tervisepoliitilistes küsimustes?</strong>

"Neid on palju. Pean tervisepoliitika teemadel nõu nii mitmete Eesti arstide- meditsiinijuhtide kui ka ministeeriumi tippametnikega."

<strong>Kui teaksite- et ühe teie sooviga tulevad vaevata kaasa kõik Eesti erakonnad- kogu Eesti rahvas- mida siis sooviksite?</strong>

"Selleks- et 15 aasta pärast võiksid kõik Eesti inimesed elada paremini- kauem ja õnnelikumalt- on meil vaja hoida meile edu toonud majandussüsteemi.<br /> See annab võimalused investeerida rohkem sinna- kus on kõige suuremad vajadused - haridusse- meditsiinisüsteemi- aga ka inimeste turvalisuse suurendamisse."

<strong>Mis vaimustab teid isiklikult Eesti meditsiinisüsteemis kõige enam?</strong>

"Eesti meditsiinisüsteemis vaimustavad mind ikka ja jälle need inimesed- kes selles süsteemis suure pühendumusega nii olulist tööd teevad."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.