Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinik sai referentskeskuse staatuse

TÜ kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinik on Põhjamaades ainukene haigla, keda liigeseproteese valmistav Saksamaa firma Waldemar Link on tunnustanud oma referentskeskuse sertifikaadiga.

TÜ kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinik on Põhjamaades ainukene haigla- keda liigeseproteese valmistav Saksamaa firma Waldemar Link on tunnustanud oma referentskeskuse sertifikaadiga.

"See on meile suur tähelepanuavaldus- mis tunnustab ortopeediakliiniku kogu personali head tööd-” ütles ortopeedia osakonna juhataja Aare Märtson. “Referentskeskuse sertifikaate ei anta välja just palju. See tähendab- et kompanii usaldab meid oma toodangut kasutama ja ka väljaõpet teostama. Nad on palunud meid osalema ka seitset suurt haiglat hõlmavas ülemaailmses uuringus.”

<strong>Kvaliteedinäitajaks 10 aastat<br /></strong>Aare Märtsoni hinnangul on nende osakonnas paigaldatud ligikaudu 7000 liigeseproteesi. Alates 1991. aastast on kliinikum eelistanud firmat Waldemar Link ja paigaldanud 15 aasta jooksul 5000 nende valmistatud puusa- ja põlveliigese proteesi.

“Euroopa artroplastikaregistrid on andnud Waldemar Linki proteesidele väga hea püsivushinnangu. Liigeseproteesi kvaliteeti hinnatakse heaks- kui üle 90% paigaldatutest on kümne aasta pärast alles-” selgitas dr Märtson.

Samas sedastas ta- et proteesi püsimine ei sõltu alati selle kvaliteedist - ka organismil võivad tekkida võõrkehareaktsioonid- ainevahetusmuutused- võib esineda tehnilisi probleeme. “Üldjuhul peaks protees püsima ikka vähemalt kümme aastat- aga on ka 20-aastaseid ja pikemaid vaatlustulemusi-” lisas ortopeed.

<strong>Läänemaailmaga ühel tasemel<br /></strong>Liigesevahetus ei ole just “esimese nooruse protseduur”. Eesti patsientidest on kolmandik töövõimelises eas- keskmine opereeritavate vanus jääb 67.-69. eluaasta kanti. Riigile tuleb 5-6 korda odavam panna liigeseprotees- kui lasta patsiendil järjekorras oodata. Pensionieas inimese puhul on majanduslik kasu umbes kahekordne.

“Meditsiiniökonoomilised arvutused on näidanud- et see sõltub ka riigist - majandustasemest- sissetulekutest ja sotsiaalabi tasemest. Näiteks Belgias või Inglismaal võib vahe olla kuni kahekümnekordne-” nentis Märtson.

Kliinikumis tuleb liigeseproteesi paigaldamise operatsiooni oodata siiski kaks ja pool kuni kolm aastat- kuigi finantseerimise üle ortopeedia osakonna juhataja ei kurda. Tehakse ligi tuhat operatsiooni aastas- valdavalt puusa- ja põlveliigeste- aga ka õla-- sõrme- ja küünarliigese proteeside paigaldusi. Operatsioone teostab kliinikumis peamiselt viis kirurgi- mistõttu kogemus on vaieldamatult päris suur.

“Põlveliigeseid on tänavu kõige rohkem tehtud. Alustasime puusaliigeste proteesimisega- aga põlveliigeste osakaal on kogu aeg tõusnud-” kõlas dr Märtsoni tähelepanek. “Tundub- et suuremate puusahädadega inimesed oleme suutnud nüüdseks ära opereerida. See on nagu mingi ühiskonna heaolu näitaja. Oleme jõudnud läänemaailmaga ühele tasemele. Puusa- ja põlveliigeste proteeside paigaldamise protsentuaalne suhe 50:50 iseloomustab kogu Eesti ortopeediat. Arvan- et meie osakonnas on see 55:45 põlveliigeste kasuks.”

Vanusepiirangut liigeseproteesi paigaldamisel üldjuhul ei ole. “Inimene on just nii vana- nagu ta tunneb ennast olevat. 80-aastane patsient võib olla palju krapsakam kui 60-aastane-” arvab Märtson. “Operatsiooni tingib ikkagi meditsiiniline näidustus - eriti- kui on tegemist traumaga.”

<strong>Parema kvaliteedi nimel<br /></strong>Osakonnajuhataja tunneb heameelt selle üle- et juba kaks aastat töötab neil ortopeedide kõrval ka kogenud sisearst. “Kui meie oleme siin niisugused osavad noavälgutajad- siis üldmeditsiiniline pool jääb aina nõrgemaks. Meie tohtritel polekski aega südame-- neeru- ja kopsuhaigustega tegelda.”

Sageli peavad patsiendid liigeseoperatsiooniga ootama - ravima enne muid haigusi- et vähendada operatsiooniriski. Seetõttu on suudetud ka palju tüsistusi vältida.

“Ma arvan- et see on niisugune trend- mis tagab kvaliteedi ja juurdub ajapikku ka teistes kirurgilistes osakondades-” kommenteeris Märtson.

Liigeseproteesi paigaldamine on küllaltki ajamahukas protseduur- kus keskmine näitaja ei ütle suurt midagi. “Sõltub asjaoludest. Kui on mitte väga suure deformatsiooniga kõhn patsient- siis saame 45-50 minutiga hakkama. Korduslõikus võib kesta ka neli kuni kuus tundi. See on alati tüsilikum nii patsiendile kui kirurgile-” sedastas vanemarst-õppejõud Aare Märtson.

Nii kliinikumi ruumikorraldus kui ka praeguse aja meditsiinikorraldus üldse tingivad selle- et paremal juhul lahkub patsient haiglast neljandal-viiendal päeval pärast operatsiooni. Mõni peab aga haiglas veetma 20 päeva- seepärast nihkub keskmine voodipäevade arv 6-8 päeva kanti.

<strong>Suur koormus ja vähe pinda<br /></strong>Osakonna juhataja hinnangul on aktiivravi voodeid vähe - 26 kohta. Aga kliinikumil on hea koostöö nii maakonnahaiglatega kui ka kliinikumi taastusravi kliinikuga Tartus.

“Lõikusjärgsel perioodil on mitmeid ohte. Suure tromboosiohu tõttu ei või me patsiente opijärgselt väga pikalt haiglarežiimil hoida. Nad saavad küll tromboosivastaseid rohtusid- aga kõige parem profülaktika on ikkagi aktiivne liikumine-” teab staažikas kirurg. “Kes vähegi kannatab- on järgmisel päeval juba püsti ja ülejärgmisel päeval hakkab rulaatori abil kõndima. Füsioterapeut on neile abiks esimesest opijärgsest päevast alates.”

Kliinikumi ortopeediaosakonna “laeks” on seitse operatsiooni päevas. Aare Märtsoni isiklik rekord on viis lõikust. “Aga siis on olnud ka head assistendid- kes aitavad alustada ja lõpetada- ise käisin kahe opitoa vahet. Kolm lõikust päevas on päris tavaline.”

Tohtrite töökoormus on viimase viie aastaga oluliselt kasvanud- opiplokk on osakonna juhataja hinnangul tugevasti üle koormatud. Suured lootused ja ootused lasuvad uuel ehitisel- kuhu peaks tulema kõrgtehnoloogilisel tasemel opiplokk.

Kuna liigeseprotees on kõige suurem võõrkeha- mis inimese organismi üldse pannakse- peavad ka lõikused olema tehtud ülipuhastes tingimustes- et vältida infektsioone. Seetõttu on nõuded opitubadele väga kõrged- mis omakorda teeb varustuse soetamise haigla jaoks suhteliselt kalliks.

<strong>Kitsikus viib uude korpusesse<br /></strong>“Meie osakond paikneb praegu kirurgiaosakondadest kõige väiksemal pinnal. Tänu sellele- et siin on nii personalile kui patsiendile inimese kohta kõige vähem pinda ja abiruume- saame endale osakonna uude ehitatavasse korpusesse. Vaade siit kuuendalt korruselt on küll päris ilus- kolleegid käivad isegi hommikust päikesetõusu pildistamas-” vaagis dr Märtson plusse ja miinuseid. “Uues majas saab aga olema patsiendisõbralikum - esimene korrus- ei ole vaja treppidest käia.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.