Terve inimene toob mitmekordset kasu

Äripäeva meditsiini arengukonverentsil 12. detsembril Tallinnas pakkusid rahvastiku tervise ja ravimimaailma arengute kõrval jutuainet erinevad tervist mõjutavad tegurid, näiteks laste koolimeeldivus ja patsientide võimalus tervishoiu rahastamist suunata.

Äripäeva meditsiini arengukonverentsil 12. detsembril Tallinnas pakkusid rahvastiku tervise ja<br /> ravimimaailma arengute kõrval jutuainet erinevad tervist mõjutavad tegurid- näiteks laste koolimeeldivus ja patsientide võimalus tervishoiu rahastamist suunata. Kohal oli üle 70 inimese- valdavalt riigiasutustest ja ravimifirmadest.

Mitu esinejat märkisid positiivsena- et eesseisvate riigikogu valimiste puhul hakkavad mõned parteid esmakordselt kompama tervishoiuvaldkonda.

Üksmeelel paistsid esinejad olevat ka selles- et rikkam riik on tervem- ja kui tervist parandada- tõuseb ka majanduslik rikkus.

Paaril korral kõlasid faktid- et riik teadis arstide ja apteekrite kujunevast defitsiidist aastaid varem- aga ei teinud mitte midagi.

Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik meenutas Äripäeva konverentsil- et juunis kiitsid tervisepoliitika dokumendi heaks kõik viis erakonda. Sealt edasi jätkub töö rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2008-2015 ja kava peab valmima 2007. a novembriks. Investeeringuid kavandavad viis töörühma (töörühmi juhivad Kairi Kilp- Iisi Saame- Heli Laarmann- Annika Soa ja tervishoiusüsteemi töörühma Heidi Gil).

Juba tahavad Rapla ja Jõgeva maakond hakata rahvastiku tervise arengukava katsemaakonnaks 2007. aastal.

Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis juhatuse liige Piret Sell kandis mõtet- et tervisekulutused ei ole kulu- mida iga hinna eest tuleb kontrolli all hoida- vaid see on investeering.

Sell nõustub- et tervisekäitumisse tasub investeerida- kuid see on aeglane tee - esimene põlvkond- kes täna koolis õigeid väärtusi õpivad- alles kasvab. Kiirem toime on ravimitel. Tema hinnangul ei pea ravimite pealt kokku hoidma.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Madis Tiik kõrvutas haigekassa kulutuste (prioriteetide) püramiidi tervishoiupüramiidiga: sõnades ja paljudes dokumentides on üldarstiabi kõige tähtsam ja püramiidi alus- kuid haigekassa rahastamise mahtu vaadates saab üldarstiabi hoopis kõige vähem raha.

Haiglad on palju suurem ja tugevam survegrupp kui esmatasand (üldarstiabi) ja neil on lihtne veenda otsustajaid- et õige koht ressurssi paigutada on just haiglad- põhjendas Tiik. “Ressursi pärast käib võitlus endiselt-” sõnas ta.

Eesti Haigekassa juhatuse liige Hannes Danilov näitas slaidi “Kas tervis on Eestis prioriteet?”- millelt võis lugeda- et tervishoiu sektori kulude protsent avaliku sektori kuludest on langenud (1996. a 14-0%- 2003. a 11-2%)- samal ajal kui omaosaluse protsent tervishoiu kogukuludest on samal ajavahemikul kasvanud 11-5%-lt 20-3%-le.

Danilov tuletas meelde- et kui Eestis maksud alanevad- tulebki järelikult avalikku teenust (sh tervishoid) rohkem osta oma taskust.

Haigekassa eelarvest rääkides nimetas ta- et selle valdkonnaga- kuhu raha rohkem suunatakse- tõuseb küsitluste järgi ka rahva rahulolu. Kui lisamiljardid tema käsutada oleks- siis tema rahastaks tervishoiu infrastruktuuri- vastas Danilov saalis kuulanud Tõnis Alliku (regionaalhaigla juhatuse esimees) küsimusele.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

*************************

 

 

LISALUGU: <strong>Kangelasapteekrid jätkavad</strong>

Apteekide ja haruapteekide arv on viimase kümmekonna aastaga kasvanud kaks korda (1995. a - 239- 2006. a dets - 523). Proviisoreid ja farmatseute ei jätku enam. Tööd oleks apteekides pakkuda kohe 250 spetsialistile.<br /> Need arvud tõid Äripäeva meditsiinikonverentsile Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ja Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla.<br /> “Sindi apteeker Mall Sägi on kangelasapteeker - ta ei saa pensionile minna- sest teine Sindi apteeker läks uue apteegi avamise järel tööle Pärnusse-” rääkis Vendla. Eelmisel aastal läks pensionile 82-aastane kangelasapteeker Robert Kogger- kes hoidis ainsana üleval Suislepa apteegiteenust. Kes tegelikult peab vastutama apteegiteenuse kättesaadavuse eest- küsis Vendla.<br /> Apteekide asutamise ligi aasta kehtinud piirang (millega apteekrite liit rahul on) tähendab seda- et uusi apteeke saab praegu avada veel vaid kaheksas Eesti linnas.<br /> Kaidi Vendla osutas tegematajätmisele: apteegiteenuses puudub strateegiline planeerimine. “Me takerdume erinevatesse huvidesse: tervishoiusüsteemi nagu ei kuulu- esmatasandist oleme ka sujuvalt välja jäänud-” kirjeldas ta apteekrite seisu Eesti tervishoiumaastikul.<br /> Samas kui riigil on vaja apteekrile uusi kohustusi panna (näiteks elanikelt kõlbmatute ravimite vastuvõtt)- ei anna riik ülesande täitmiseks raha- vaid loodab apteekri mõistvusele.<br /> Vendla rääkis- et vastavalt üldisele suunale tahavad ka Eesti apteekrid suurendada nõuandja rolli ja abistada klienti- kuid kui apteeker tunneb survet ravimivalikul- siis peab tema sõltumatuse tagama seadusandlikult.

<strong>MU</strong>

 

 

*************************

 

 

LISALUGU: <strong>Patsientide võim ootab realiseerimist</strong>

Ameerika tausta hästi tundev jurist Yrjö Ojasaar rääkis veel ühest võimalusest- kuidas tervishoidu raha juurde tuua - selleni peavad arenema Eesti patsientide organisatsioonid ning tegema omavahel koostööd.<br /> Eesti Puuetega Inimeste Kojas on 19 000 inimest - seda on rohkem kui Keskerakonnas- Eesti Rahvaliidus ja Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas kokku- nentis Ojasaar. Puuetega Inimeste Kojal on võim olemas- valijad olemas.<br /> (Päev hiljem- 13. detsembril piketeerisid neli patsiendiorganisatsiooni Toompeal- et raha üle otsustanud poliitikutele meelde tuletada puuetega inimesi kui kümnendikku elanikkonnast ehk valijaskonnast. - <em>Toim</em>.)<br /> Eesti arengus on vaja- et patsiendiorganisatsioonid muutuksid väga tähtsaks ja nende esindajad istuksid sama laua taga- kus (Euroopa Liidu struktuurifondide) raha jagatakse- ütles Ojasaar Äripäeva konverentsil.<br /> “Isegi kui oleme rahastajaid informeerinud- et Eestis on sellised probleemid ja sellised lahendused- et need lahendused toovad raha mitmekordselt tagasi ja kui kõik seda usuvad ja sellest aru saavad- siis edasi tuleb rakendada patsiendiorganisatsioonide järelevalve osa-” viis Ojasaar jutu patsiendiühenduste kolmele funktsioonile.<br /> Näiteks Ameerikas saadetakse kord kuus valijale kokkuvõte- kuidas sinu valitud poliitik mingites küsimustes hääletas. Valijad saavad taolise järelevalve kaudu otsustada- ega nende hääl raisku läinud.<br /> Eesti patsiendiühendused ei kanna veel järelevalve funktsiooni. Arenguruumi on ka informeerimise funktsioonis- et tuua patsientidele välja tegelik seis- tervisenäitajad- haigestumusstatistika jne. Näiteks Ameerikas on inimestel võimalik saada kogu info haiguste ja ravimite kohta ühest populaarsest veebiportaalist (<a href="http://www.WebdMD.com">www.WebdMD.com</a>)- mida muuseas hindavad ka arstid.<br /> Kõige paremini tulevad patsiendiorganisatsioonid Eestis toime abistamisfunktsiooniga. “Olen ise käinud ja näinud- kuidas Puuetega Inimeste Kojas töötajad abistavad inimesi- ja käinud Maarja Külas metsa ratastoolirada ehitamas - need inimesed töötavad nagu kangelased-” sõnas Ojasaar. Ta on ühtlasi MTÜ Adjuvant juhatuse liige.<br /> Saadavate limiteeritud ressurssidega on need organisatsioonid kokkuvõttes isegi hästi hakkama saanud- täpsustas Ojasaar.<br /> Küsimusele vastates selgitas Ojasaar- et kui patsiendiorganisatsioonide juhid tahavad tõsiselt oma tööd teha- siis nad ei politiseeru- siis nad ei lasku selleni. Vastasel juhul muutub patsiendiorganisatsioon ühe partei esindajaks ning kaotab kohe oma mõju ja võimu.

<strong>MU</strong>

 

 

*************************

 

 

LISALUGU: <strong>Mida teha- kui lapsele ei meeldi koolis</strong>

Ühiskondliku Leppe SA terviseprogrammi juht Kai Siinmaa manitses- et haridusministeerium ja meedikud peavad hakkama mõõtma aine- ja õppekavade koormuse mõju laste tervisele- mis on omakorda tihedalt seotud koolimeeldivusega.<br /> Ta tutvustas Euroopas ja Põhja-Ameerikas tehtud uuringut- mille järgi need lapsed- kellele koolis meeldib- on tervemad võrreldes nendega- kelle koolimeeldivus langeb miinusskaalale.<br /> Sama uuringu järgi on Eesti koolimeeldivuselt 35 riigi seas tagant teisel kohal. Miks see nii on- pole analüüsitud.<br /> Kui Soomes langeb põhikoolist välja aastas 67 last- siis Eesti rahvaarvu arvestades võiks see arv olla meil 19- kuid tegelikult langeb välja 1000 last. Samas kujunevad Eesti lapsel koos koduse õppimisega 10-tunnised tööpäevad.<br /> Kas koolimeeldivust mõjutab see- et lapsed on lorud ja halbade tervisekäitumisharjumustega või siiski on kool liiga raske- küsis Siinmaa. “Keegi pole analüüsinud- kas keskmisel õpilasel on üldse võimalik antud aine maht ettenähtud tundide jooksul omandada.” Siinmaa rõhutas- et vaja on hakata hindama põhjuseid komplekssemalt.<br /> Kas muutma peaks ka õpetajatele püstitatavaid ootusi? Kui aineõpetajalt oodatakse “viisi”- pole tal motivatsiooni ega aega õpilase arenguga tegeleda.<br /> Laste õigete tervisekäitumisharjumuste aluseks on õiged väärtushinnangud- sealhulgas õige enesehinnang - lisaks ko-dule saab neid aidata kujundada kool -- selleks aga peab laps koolikeskkonnas püsima ja koolisüsteemi aktsepteerima.

<strong>MU</strong>

 

 

*************************

 

 

<strong><u>Mõtteid Äripäeva konverentsilt:</u></strong>

* Rahaprobleemi ei ole - ma saan aru- et haiglajuhid arvavad teisiti. Tänavu jääb haiglatel lepingulist mahtu täitmata umbes 100 miljoni krooni ulatuses.<br /><em><strong>Peeter Laasik</strong>- sotsiaalministeeriumi abiminister</em>

* Kui raha on meil piisavalt- miks me seda siis ei näe? Miks peame selle eest võitlema?<br /><em><strong>Madis Tiik</strong>- Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees</em>

* Ma ei ole nõus- et tervishoius on täna piisavalt raha.<br /><em><strong>Piret Sell</strong>- Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis juhatuse liige</em>

* Kas tervis on võrreldes 1990ndate algusega parem- sest apteeke on kaks korda rohkem? Seos ei ole nii ilmselge.<br /><em><strong>Kaidi Vendla</strong>- Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor</em>

* Kolm aastat tagasi seadsid arstid eesmärgiks kahekordset Eesti keskmist palka (praegu saavad arstid umbes 95% kahekordsest Eesti keskmisest) ja õed poolt arstipalka (nende palk jõuab selleni järgmisel aastal) ning et need proportsioonid püsiksid. Nüüd on [arstidel ja õdedel] uued mõtted ja ideed.<br /><em><strong>Hannes Danilov</strong>- haigekassa juhatuse esimees</em>

* <em><strong>Peeter Mardna</strong>:</em> Miks ei võiks kulumudeli hinnakoefitsiente ära kaotada? Mis siis oleks- kui teenused oleksidki kulupõhised ja haigekassa reguleeriks ainult tervishoiupoliitilistel vajadustel? Kas riik tuleks siis mõistuse juurde- et raha on juurde vaja või hakkaks rahvas mässama- sest saab kolmandiku võrra vähem teenust?

* <em><strong>Hannes Danilov</strong>:</em> Kulupõhisus ei tähenda kõikide kulude kinnimaksmist- vaid põhjendatud kulusid.<br /> Alguses meil oligi selline naiivne plaan [rakendada kulumudelit koefitsientideta]- aga kirurgid- kelle teenus oli üle hinnatud 1-8 korda- tõstsid häält. Me ei saanud kirurgidelt seda 1-8-t maha võtta. Ka tervishoiupoliitilistel eesmärkidel.<br /> Osa kulumudeli hindadest külmutati.<br /> Nagu Tõnis Allik ütleb- oli kohe alguses kulumudelist 270 miljonit krooni puudu.

* Miks peab ravimit reklaamima? <em><strong>Piret Sell</strong>:</em> Patsient osaleb rohkem oma terviseotsustes-<br /> kui tal on rohkem infot.

<em>Allikas: Äripäeva meditsiini arengukonverents- 12.12.2006- Tallinn</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.