Inimesed on arstiabi kättesaadavusega üldjoontes rahul

18. detsembril tutvustati sotsiaalministeeriumis uuringut “Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2007”.

18. detsembril tutvustati sotsiaalministeeriumis uuringut “Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2007”. Pressikonverentsil esinesid sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet ja haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov. Uuringut tutvustas OÜ Faktum amp; Ariko uuringujuht Kadri Suits.

Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade- milline on elanike rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga- kuidas hinnatakse oma tervist ja eluviise ning kui suur osa elanikkonnast on kuulnud digitaalsest terviseloost.

Uuringu tulemustest selgub- et arstiabi kättesaadavusega on rahul 60 protsenti elanikest ja rohkem kui kaks kolmandikku hindab arstiabi kvaliteeti pigem heaks.

<strong>Hinnangud tulemustele<br /></strong>Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnutsi oleme Eestis õigel teel- kuna üldine rahulolu arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga suureneb.

“Samas ei ole me suutnud piisavalt rahuldada krooniliste haigete ootusi. Suureneb- küll aeglaselt - üks protsent aastas - nende inimeste arv- kes peavad kauem ootama. See on seotud elanikkonna vananemisega-” sedastas Danilov. “Oluline on aga see- et inimesed muutuvad teadlikumaks kogu arstiabi süsteemist ja suudavad selles paremini orienteeruda- mis kindlasti suurendab ka rahulolu. Samal ajal on see kahe teraga mõõk - mida suurem on teadlikkus- seda suuremad on ka nõudmised. Sealt võib tekkida ka miinuseid. Õnneks on positiivne pool praegu peale jäänud.”

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet pidas oluliseks saavutatud rahulolu taset järgmistel aastatel hoida.

“Inimeste ootused tervishoiule kasvavad- samas majanduskeskkond on muutumas. Uuringust nähtub- et inimeste hinnang oma tervisele ja rahulolu arstiabi tasemega on omavahel seotud. Hinnangud arstiabi kättesaadavusele on seda madalamad- mida madalamaks hindab inimene oma terviseseisundit ja vastupidi-” kommenteeris Normet.

<strong>Tervis ja arstiabi kvaliteet<br /></strong>Aastate jooksul on elanike hinnangud oma tervisele paranenud. Ligikaudu pooled 15-74-aastastest elanikest hindavad oma terviseseisundit heaks või väga heaks. Keskmiseks peab oma terviseseisundit 36 ja pigem halvaks või väga halvaks üheksa protsenti.

Kaks viiendikku küsitletutest arvab- et nende eluviisid on tervislikud. Viimase 12 kuuga on oma eluviise tervislikumaks muutnud (nt tervislikumalt toitudes- kehalist aktiivsust suurendades- suitsetamist ja alkoholi tarvitamist piirates) 36 protsenti elanikest.

Üleriigilisele perearsti nõuandetelefonile 1220 on aasta jooksul helistanud 17 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest (kasv aastaga 7%). 34 protsenti meestest pole aga sellisest võimalusest kuulnudki.

Viimasel registreerimisel eriarsti juurde pääses kuu aja jooksul vastuvõtule 71 protsenti eriarsti poole pöördunutest. Kauem kui kuu pidi ootama neljandik. Perearsti vastuvõtule sai registreerimisest alates nädala jooksul 96 protsenti viimase aasta jooksul perearsti vastuvõtul käinutest.

Hinnangud arstiabi kvaliteedile on viimase aastaga mõnevõrra paranenud: 69 protsenti 15-74-aastastest elanikest peab arstiabi kvaliteeti pigem või väga heaks (viimase aastaga on nende osakaal kasvanud kolme protsendi võrra). Hinnangud on paremad Lõuna-Eestis ja Tartu piirkonnas. Negatiivselt hindab arstiabi kvaliteeti 22 protsenti vastanutest (nende osakaal on kahanenud 7% võrra).

Rahulolu erinevate arstidega on suhteliselt kõrge- vaid eriarsti puhul jääb rahulolijate osakaal alla 90 protsendi (viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanutest olid rahul 86%).

<strong>Ravikindlustus ja omaosalus<br /></strong>Ravikindlustusest rahastatavate raviteenuste valikuga on rahul ligikaudu pooled ning ei ole rahul viiendik. 45 protsenti elanikest toetab seisukohta- et ravikindlustusest rahastatakse kõiki teenuseid ja ravijärjekorrad võivad kohati olla pikad.

Seda- et ravikindlustusest rahastataks ainult valikut teenustest ning ravijärjekorrad on lühikesed- pooldab kolmandik elanikest.

Summa- mida ollakse nõus ise maksma tervishoiuteenuse eest- et inimene ise või tema pereliige ei peaks ootama ravijärjekorras- on enamasti kuni 1000 krooni. Kokku oli nõus tervishoiuteenuse eest maksma 37 protsenti elanikest. 16 protsenti oli nõus maksma rohkem kui 1000 krooni ja üldse pole ise valmis maksma kolmandik elanikest.

Retseptiravimeid on viimase 12 kuu jooksul ostnud 64 protsenti elanikest. Võimalust valida apteegist sobiva hinnaga ravim peab oluliseks kaks kolmandikku.

Pooled elanikest arvavad- et arst peab ravimi väljakirjutamisel lähtuma nii ravimi soodsast hinnast kui selle tõhususest. Viimase aastaga on seda arvamust esindanud inimeste osakaal langenud 12 protsenti. Oluliselt on aga kasvanud nende inimeste arv- kes leiavad- et arst peab ravimi väljakirjutamisel lähtuma eelkõige ravimi tõhususest (kasv 13%).

<strong>Teadlikkus digiloost kasvab<br /></strong>Digitaalse terviseloo projektist on kuulnud 37 protsenti 15-74-aastastest Eestimaa elanikest (eelmise aastaga võrreldes 7% rohkem). Informeeritus on suurem naiste ja kõrgharidusega elanike seas. 85 protsenti neist- kes projektist teadsid- pidasid seda vajalikuks. Negatiivsena märgiti võimalikke probleeme turvalisusega- andmekaitsega (47% projektist teadlikest).

Digitaalse registratuuri projektist on kuulnud 16 ja digiretsepti projektist 15 protsenti.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.