WPA kongress Melbourne’is

WPA (World Psychiatric Association) iga-aastane rahvusvaheline kongress toimus eelmisel aastal 28. novembrist 2. detsembrini Austraalias Melbourne’is, Eestist oli nii pika tee ette võtnud viis kolleegi.

WPA (World Psychiatric Association) iga-aastane rahvusvaheline kongress toimus eelmisel aastal 28. novembrist 2. detsembrini Austraalias Melbourne’is. Eestist oli nii pika tee ette võtnud viis kolleegi: SA Tartu Ülikooli Kliinikumist Kairi Mägi ja Sven Janno- SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast Anu Arold ja allakirjutanu ning Tallinnast veel erapsühhiaater Tiiu Valgemäe.

Minu eesmärk oli oma aastapuhkuse ajal külastada Austraaliat ning ühendada meeldiv kasulikuga- võttes ühtlasi esmakordselt elus osa sel tasemel suurüritusest. Asi tasus ettevõtmist ja nende kolleegide jaoks- kel sellist kogemust veel ei ole- ongi need muljed kirja pandud - ehk annab see mõnele väikese impulsi reisiplaanide tegemiseks.

<strong>Laiahaardeline suurüritus<br /></strong>Tegemist oli tõesti suurüritusega- kus osavõtjaid oli üle 2000. Peale psühhiaatrite ja meditsiiniteadlaste osalesid konverentsil ka teiste erialade arstid (geriaatrid- perearstid)- tervishoiuorganisaatorid- psühholoogid- sotsiaaltöötajad- medõed- tegelus- ja kunstiterapeudid. Kongressi teemagi oli <em>“Working Together for Mental Health: Partnerships for Policy and Practice”.</em>

Psühhiaatria on juba kord selline eriala- kus hea spetsialist ja parimad ravimid üksi midagi ära ei tee. Ravitulemus sõltub siiski meeskonnatööst ja koostööst väga mitmel tasandil. (Samas oli üsna “kodune” tõdeda- et spetsialistidest on kõikjal puudus - Uus-Meremaa tegi koguni kongressil reklaami- kutsudes psühhiaatreid tööle.)

Programm oli väga tihe. Erinevates vormides (plenaaristungid- foorumid- regulaarsümpoosionid- töötoad- ettekanded) leidis aset üle 200 ürituse- lisaks Austraalia ja Okeaania regiooni kokkusaamine. Nagu ikka- peeti kõik üheaegselt ja just kõige huvipakkuvamad esinemised toimusid paralleelselt.

Valikut teha oli raske- sest tahtsin kõigest osa saada - nii sellest- mis puudutab igapäevatööd- kui ka sellest- millest teadmisi on vähe. Teemad olid seinast seina- hõlmates kogu psühhiaatria; lõppkokkuvõttes jäidki muljed kaleidoskoopiliselt kirevaks.

Maailmanimega teadlaste kõrval esinesid praktiseerivad arstid. Nende ettekannetest valisin välja Jaapani ja Austraalia kolleegid- kes rääkisid kunstiteraapia rakendamisest psüühikahäiretega patsientidel- enese väljendamisest ja selle muutumisest raviprotsessis. Rohke pildimaterjal ja selle tõlgendamine võimaldas äratundmist ja paralleelide tõmbamist oma patsientide joonistustega. Muuseas- Austraalias on kunstimuuseum- kus hoitakse ja eksponeeritakse patsientide taieseid.

<strong>Teemad seinast seina<br /></strong>Et infotulvas kergemini orienteeruda- olid eraldi märgistatud olulisemad teemadeplokid. Nimetaksin mõned neist: sõltuvushäired; bioloogiline psühhiaatria ja psühhofarmakoloogia; laste ja noorukite psühhiaatria; psühhiaatriline õendus; vanurite psühhiaatria; esmatasandi meditsiin ja vaimne tervis; psühhosomaatiline meditsiin; psühholoogia; regionaalne koostöö; tervishoiupoliitika.

Teemaploki “Kaasaegne lähenemine psühhooside ja meeleoluhäirete ravile” ettekandeid kuulanuna ütleksin- et Eesti psühhiaatria on maailmatasemel. Ehk ainult teise põlvkonna antipsühhootikumide ja eriti depoopreparaatide kasutamine on meil nende suhteliselt kõrge hinna tõttu (mis ei arvesta nende efektiivsusest tulenevat hilisemat kasu) piiratud. Ainuüksi kongressi ettekannete lühikokkuvõtete kogumikus on üle 500 lehekülje ja kuulatud sai sellest väga vähe.

Teiselt poolt kaalub vahetu osasaamine ükskõik mis ala asjatundja eneseväljendusest üles raamatusse raiutud tarkuse ja antud juhul oli enamikul esinejatest aukartust äratavaid tiitleid palju.

Päris keeruline oli oma valikuid teha- ootused olid suured. Seetõttu tuli kogeda ka väikest pettumust- kui ühel juhul esineja teaduse viimase sõnana reklaamitud ettekandes kasutas möödunud sajandi viimasel kümnendil läbi viidud uuringuid. Rohkem kogesin siiski vastupidist.

<strong>Särav ettekanne Alzheimerist<br /></strong>Minu jaoks oli üks informatiivsemaid ja sädelevamaid ettekandeid üks kahest plenaarloengust- kus esines Melbourne’i ülikooli patoloogiaprofessor Colin Masters.

Teadlasena- kes on 25 aastat tegelnud Alzheimeri tõve tekke molekulaarsete ja biokeemiliste mehhanismide uurimisega ning nn amüloidikeskse teooria rahvusvahelise koostöörühma liikmena- oli ta oma ettekande pealkirjastanud lühidalt ja löövalt: teaduse põhiuuringute tõlkimine kliiniliselt nähtavaks. Vaatamata keerukusele- fakti- ja detailirohkusele oli ettekanne köitev. Teadusosa jälgimine ei olnud kerge- seevastu klinitsisti jaoks oluline oli vägagi selge.

Mida siis praktiseerival arstil on vaja meelde tuletada või teada? Amüloidnaastud ajus on teada 1922. aastast. Praeguseks on Aß-amüloid peptiid Alzheimeri tõve keskne biokeemiline marker. Ajju hakkab amüloid kogunema aastakümneid enne Alzheimeri tõve kliiniliste nähtude avaldumist. Oma ja sugugi mitte positiivne mõju on siin Cu ja Zn kahevalentsetel metalliioonidel.

Senised Alzheimeri tõve ravimid on ajutise pidurdava toimega- kuid amüloidkeskne teooria on seadnud eesmärgiks paranemise- vältides neurodegeneratiivseid muutusi- mida amüloidi ladestumine ajus tekitab. Põhjuslik ravi oleks amüloidi viimine tagasi lahustuvasse olekusse ja edasi temast vabanemine.

Esmased sellise toimega ravimid olid organismi jaoks liiga toksilised- uuemad enam mitte. Rõõmustav uudis on see- et mitmete ravimifirmade pingutused on vilja kandnud ning sellised ravimid on jõudmas kliiniliste ravimiuuringute staadiumi.

Samas vähendas tekkinud optimismi ja mõjus kainestavalt see- et Colin Masters eitas dieedi ja elustiili mõju Alzheimeri tõve profülaktikas- kuna tegemist on geneetiliselt determineeritud haigusega.

<strong>Vaatluse all huvide konfliktid<br /></strong>Päris mitmel korral sattusin kongressil kuulama ja korra isegi mõned repliigid vahetama professor Mario Maj’ga Napoli ülikoolist - siis veel teadmata- et tegemist on WPA järgmise presidendiga pärast Juan Mezzichi ametiaja lõppu. Mõned mõtted Mario Maj’ esinemisest “Huvide konflikt psühhiaatrilises uurimistöös ja praktikas”. (Algul arvasin- et see teema seondub kliiniliste ravimiuuringutega- kuid professor käsitles huvide konflikte hoopis laiemalt.)

Nimetan vaid mõned loengus mainitud valdkonnad- kus on võimalikud konfliktid. Professor rääkis isegi topeltlojaalsuskonfliktist- kui psühhiaatrile on oluline nii patsiendi heaolu kui ka meditsiiniteaduse arengu või teadmiste edasiandmine õppetöös. Arsti isiklikud huvid ei ole seotud mitte ainult tasuga- vaid ka tunnustuse- tuntuse ja positsiooni saavutamisega.

Mario Maj jõudis lõpuks välja selleni- et ka poliitika ja ühiskonna hoiak võib olla patsiendi heaolu vastu (võimalikult odav ravi vs arsti jaoks on esmane huvi patsiendi parim ravi).

See oli ka üks kongressi peateemasid - psühhiaatrilise abi vajaduse kaardistamine kogu maailmas ning selle halb kättesaadavus ja alarahastatus just madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Mis puutub aga ravimifirmadesse- siis lõppkokkuvõttes ei pidanudki professor Mario Maj nende poolt meditsiiniteaduse arengu rahastamist halvaks- küll aga valeks “kallutatud” arvamuse kujundamist.

<strong>Veidi WPAst<br /></strong>Ülemaailmne Psühhiaatrite Assotsiatsioon WPA loodi 1950. aastal Prantsuse arsti Jean Delay algatusel- kelle nimega seostub kloorpromasiini kasutuselevõtt skisofreenia ravis ja termin “neuroleptikumid”. Praegu on organisatsioonil 135 alaorganisatsiooni-liiget ja 65 teadussektsiooni.

Iga kolme aasta järel koguneb peaassamblee ning koos sellega toimub ülemaailmne kongress. Tänavu toimub see järjekorranumbrilt 14. suurüritus 20.-25. septembrini Prahas. Ka kongressi kultuuriprogramm saab olema äärmiselt huvitav- kavas on Freudi- Mozarti ja Kafka päev (vt <a href="http://www.wpa-prague2008.cz">www.wpa-prague2008.cz</a>).

2009. aastal toimub WPA aastakongress samuti Euroopas- täpsemalt 1.-4. aprillini Itaalias Firenzes (vt <a href="http://www.wpa2009florence.org">www.wpa2009florence.org</a>).

Kohtumiseni!

<br /><strong>MARJE SCHULTS<br /></strong>SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

 

<br /> **********************

 

<br /> LISALUGU

<strong>Kauges Austraalias oli parasjagu kevad ja toimusid valimised</strong>

Austraalias oli parajasti kevad nii otseses kui kaudses mõttes. Sattusin kohal olema väga huvitaval muutuste ajal. Austraalia kuulub Ühendkuningriigi koosseisu- mille esindajaks kohapeal on kindralkuberner. Kõrgeim valitav võim kuulub peaministrile. Just novembrikuus toimusid valimised ning mul oli võimalus jälgida valimiskampaaniat ja valimispäeva õhtul otsesaadet televisiooni vahendusel.<br /> 11 aastat võimul olnud konservatiivide valitsus peaminister John Howardiga eesotsas kaotas oma positsiooni tööparteile ja Kevin Ruddile. Miks? Ehkki Austraalias on küllalt kõrge elujärg- on riigi majandusedu säilitamise nimel üksikisiku ja töötajate huvid taanduma pidanud. Uus tööseadus kaotas töötajate aastate jooksul kättevõidetud soodustused (nt graafikujärgsete töötajate lisatasud õhtu- ja öötöö eest)- aga ka konservatiivide valitsuse populaarsuse.<br /> Tööpartei kutsus panustama muutustele- haridusse ja keskkonda- eriti ülemaailmse kliimasoojenemise vastu- mis Austraaliat ja tema elanikke valusalt puudutab. Samuti ei olnud John Howard vabandanud Austraalia aborigeenide ees põlisrahvale tehtud ülekohtu pärast- selle vea lubas võimulepürgiv partei parandada.<br /> Valimisstuudios asjade kulgu jälgides olid poliitikute esinemised tõeliselt nauditavad. Ka kaotajad kogusid ennast ruttu ning iga esineja tunnustas vastase tehtud tööd ja väärikat panust- samal ajal veenvalt tõestades- kuidas just nende partei on paremini teeninud või teenib Austraalia riigi ja rahva huve.<br /> Kõige kiiremini kogus end pärast valimiskaotuse teadasaamist ja esines konservatiivide partei teine mees Peter Costello. Kõne oli äärmiselt sümpaatne ja arvasin- et ajendatud soovist saada   John Howardi mantlipärijaks. Eksisin- mees on praegu partei lihtliige.<br /> Võib-olla on tõesti võimalik- et teenitakse oma riiki ja rahvast ning täidetakse valijatele antud lubadusi. Igatahes täitis Kevin Rudd oma partei lubaduse Kyoto protokolli asjus. Üheksandal päeval pärast valimisvõitu ja samal päeval- kui ta sai kuberner Michael Jeffery poolt ametisse vannutatud- allkirjastas ta vastavad dokumendid. Ja esimest korda Austraalia ajaloos sai asepeaministriks naine - Julia Gillard- kes asendab peaministrit viimase viibimisel väljaspool Austraaliat. Muuseas on Julia Gillardi käes veel kaks ministriportfelli (haridus ja tervishoid).<br /> Paar sõna ka Melbourne’ist- mis on Victoria osariigi pealinn ja Austraalia suuruselt teine linn- kus elab üle 3-5 miljoni inimese. Linn asub Austraalia kagurannikul Yarra jõe suudmes- on tuntud oma aedade- mitmesuguste festivalide- teatri-- spordi- ja moeüritustega.<br /> Kongressi delegaatidele esinenud Melbourne’i hiina päritolu linnapea rõhutas aga linna- kus elavad üksteist respekteerivad eri usku ja rahvusest inimesed- multikultuurilisust ja elujõudu. Selles veendusime ka ise kongressi lõputseremoonial- kus esitati eeskava rahvakunstist itaalia ooperini välja. Esinesid aborigeenid- maoorid- hiinlased- hindud- kreeklased- itaallased- austraallased kõik koos ja omaette.

<strong>MARJE SCHULTS</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.