Hea kooliõde on lapse esimene isiklik tervisenõustaja

Koolimajas ringi tuiskav ja igal sammul õpilastega suhtlev noor naine näeb välja nagu populaarne õpetaja või kooli huvijuht, kelle ümber lapsed rõõmsalt sagivad ja temaga suhelda soovivad. Kaireks hüütav sõbralik laste lemmik on aga hoopis Tallinna Reaalkooli kooliõde Kaire Nermann.

Koolimajas ringi tuiskav ja igal sammul õpilastega suhtlev noor naine näeb välja nagu populaarne õpetaja või kooli huvijuht- kelle ümber lapsed rõõmsalt sagivad ja temaga suhelda soovivad. Kaireks hüütav sõbralik laste lemmik on aga hoopis Tallinna Reaalkooli kooliõde Kaire Nermann.

Ühel teisipäevahommikul on kolm kolmanda klassi tüdrukut kooliõe kabinetti regulaarsesse tervisekontrolli tulnud - kõik kolm naerunägudega ja sellise olemisega- nagu oleksid hea sõbra juurde sisse astunud.

Paljudele tänastele täiskasvanutele meenuvad valgetes kitlites ranged kooliarstid- kelle kabinetti minek ärevust- mõnikord ka hirmu tekitas.

Kooliõde Kaire Nermann näeb oma valge džempri ja teksastega välja just parasjagu nii nooruslik ja samas usaldusväärne- et lapsed suhtuvad temasse kui vanemasse sõbrannasse. Ka tervisekabinet oma modernsuse- mugava diivani- valguse ja avarusega mõjub rahustavalt.

<strong>Tüdrukud suhtuvad tõsiselt<br /></strong>Tüdrukud on väga asjalikud ning lasevad rahulikult mõõta oma nägemisteravust- pikkust ja vererõhku ning astuvad järgemööda kaalule.

Lisaks sellele- et kooliõde Kaire teab peast laste nimesid- nende hobisid ja nende klassis varem tehtud terviseuuringuid- küsib ta ka tütarlaste iluvõimlemis- ja balletitreeningute kohta.

“Ole kena- ütle- mitmendas pingis sa klassis istud ja kas sa näed sealt tahvlile hästi?” oli kooliõe Kaire esimene küsimus tüdrukule. Kaire esitab küsimusi soojalt ja sõbralikult ning vestleb iga tüdrukuga põhjalikult. Teda huvitab nende unerežiim- treeningute kalender- toitumisharjumused ja eelnevalt tehtud arstlik kontroll perearsti või mõne teise spetsialisti juures.

Tüdrukud suhtuvad tervisekontrolli tõsiselt ja annavad asjalikke vastuseid- mõne küsimuse puhul pikemalt mõttesse jäädes.

<strong>Iseseisev kokkupuude<br /></strong>Koolis läbiviidav tervisekontroll tähendab lapsele ju esimest iseseisvat kokkupuudet tervishoiuga. “Tervisekontrollis õega vesteldes hakkab laps aru saama- et une- toitumise ja trenni kohta käivad küsimused puudutavad otseselt tema tervist- ja laps omandab harjumuse tervist kujundavatele teguritele teadlikult mõtelda-” räägib Kaire Nermann hiljem.

Järgmisena hakkab õde laste kehahoiakut kontrollima. “Sinu rühti peame ka edaspidi jälgima-” selgitab Kaire ühele tüdrukule. Kooliõde hindab tüdruku riskilapseks ning kavandab tema rühi küsimust ka kooliarstiga arutada.

Riskilaps on õpilane- kellel on avastatud tervisekontrolli käigus teatud terviserike- mis võib edaspidi haigusena avalduda. Seetõttu on vaja seda last koolis teistest rohkem jälgida- et mõjutada tema harjumusi tervislikumaks.

Lõpetanud laste küsitlemise- annab Kaire tüdrukutele soovitusi väsimusest jagusaamise ja toitumise kohta. “Pidage meeles- et teievanustel lastel on vaja vähemalt üheksa tundi uneaega. Ei ole hea öösel õppida ega arvuti taga istuda-” jagab kooliõde tüdrukutele enne klassiminekut õpetusi.

<strong>Kättesaadav iga päev<br /></strong>Tallinna Reaalkoolis jagab kooliõde tervisekabinetti kooliarsti ja psühholoogiga- kelle vastuvõtt on kolmel korral nädalas. Kooliõde on lastele kättesaadav aga iga päev koolipäeva algusest lõpuni.<br /> “Mõni laps vajab juba enne tundide algust abi- kui on näiteks haigena siiski kooli tulnud-” selgitab kooliõde. “Kõige sagedasemad põhjused- miks lapsed ise minu juurde tulevad- on väikesed tervisehädad- nõustamised pea- ja kõhuvalu korral ning loomulikult pisitraumad- kus on vaja esmaabi anda-” nendib Kaire Nermann.

Pärast tütarlaste tervisekontrolli siseneb kooliõe kabinetti kipsis käega kuuenda klassi noormees- kes kurdab valu üle. Kaire silmitseb kätt mõtlikult ja hindab olukorda: “Vaatame- mis me teha saame.”

Järgnev protseduur ei kuulu kooliõe tavaliste tööülesannete hulka. Kaire kutsub poisi kraanikausi juurde ja peseb ise ta käed puhtaks. Kõrvaltvaataja hinnangul ei olnud sellist protseduuri tehtud juba mõne aja jooksul. Seejärel suunab õde lapse diivanile istuma ja vahetab ära päevinäinud välimusega sideme.

<strong>Kuni 70 kaitsepookimist<br /></strong>Kooliõe tiheda päeva jätkuks astuvad kabinetti neli seitsmenda klassi noormeest- vanemate allkirjaga sedel näpus. “Õpilase vaktsineerimiseks on vaja lapsevanema kirjalikku nõusolekut ja kooliarsti juuresolekut-” selgitab Kaire. Kooliarsti pilgu all vaktsineeribki õde kõiki noormehi ja täidab vaktsineerimise päevikut.

“Mõnel päeval on olnud kuni 70 kaitsepookimist- siis on küll väga tihe ja kiire graafik-” räägib ta.

Juba vaktsineerimise ajal siseneb kabinetti noormees- kes ütleb- et on oma pea vastu madalat uksepiita ära löönud. Kooliõde palub tal seejärel pisut diivanil lamada ja toibuda. “Vahepeal on parem lasta lapsel lihtsalt istuda ja puhata mõni minut ning alles siis ta tundi lasta-” selgitab kooliõde Kaire oma otsust jätta noormees mõneks ajaks oma silma alla.

Traumade põhjuste analüüsimiseks ja parema abi tagamiseks on Tallinna Reaalkoolis välja töötatud kindel süsteem. “Meil toimib tervise järelevalve koostöös kooli tervisenõukoguga- kellele tuleb iga juhtunud trauma järel raport kirjutada ja selgitada- mida ma õpilase heaks tegin ja kas<br /> kiirabi oli vaja-” kirjeldab Kaire Nermann.

Sel teisipäeval ei juhtu ühtegi raportit vajavat õnnetust- see teeb rõõmu nii kooliõele kui ka õpetajatele.

<strong>Ennetus- ja edendustegevus<br /></strong>Järgnevalt kutsub kooliõde klassist uuele kontrollile ühe abituriendi- kes on samuti stabiilselt kõrge vererõhu tõttu riskilaps ning keda seetõttu aeg-ajalt kontrollima peab.

“Tavaliselt laseme lastel pisut istuda- enne kui vererõhku mõõtma hakkame- muidu ei saa õiget näitu-” selgitab Kaire Nermann seda- miks noormehel viisteist minutit kabinetis rahulikult istuda paluti. Seekord on vererõhk normis ja õde küsitleb õpilast eluviisi ja toitumise asjus. Nõuanneteta ei lahku seegi riskilaps: “Ole hea- tule kindlasti järgmisel nädalal uuesti minu kabinetist läbi ja kui võimalik- võiksid ennast perearstile näidata-” palub kooliõde noormeest.

Lisaks igapäevastele protseduuridele ja tervisekontrollidele- personaalsele suhtlemisele õpilastega tegeleb kooliõde ka ennetustöö ja terviseedendamisega. “Sügisel viisin kolmanda klassi lastega läbi tunni sellest- kuidas õigesti koolikotti kanda ja koolipingis istuda- et rühiasetust mitte rikkuda-” räägib Kaire lühidalt sellest- millega tegeleb kooliõde siis- kui ta juhuslikult kabinetis ei viibi.

“Tunniplaanis terviseedendamise tunde planeeritud ei ole- aga väga tihti pean oma kabinetis väiksematele rühmadele loenguid näiteks suitsetamise kahjulikkusest ja annan neile lugeda voldikuid. Lisaks tuleb muidugi rääkida füsioloogilistest muutustest ja seksuaaltervisest-” räägib kooliõde vanema klassi õpilastele peetavatest terviseedendustundidest.

“Inimese terviseharjumused saavad alguse varases eas. Kui ma suudan kooliõena lisaks tervise jälgimisele suunata lapsi tervislikumalt käituma- on neil hiljem vähem asja arsti juurde-” võtab kooliõde Kaire Nermann kokku oma missiooni.

<br />

<strong>TIINA VESKI<br /></strong><a href="mailto:mu@mu.ee">mu@mu.ee</a>

 

<br /> **************************

 

<br /> KOMMENTEERIVAD<br />

<strong>Jaana Roht<br /> Tallinna Reaalkooli arendusjuht ja kooli juhtkonna liige:</strong>

"Koolitervishoid moodustab kogu koolitöö korraldusest ühtse terviku ning kuna kooliõde on Eesti tervishoiusüsteemi esindaja koolis- siis aitab ta kindlasti kaasa õpilaste tervisekasvatusele. Kooliõde kujundab oma hoiakute ja töökorralduse kaudu õpilaste hinnangut kogu meditsiinisüsteemile. Meie oleme oma kooliõe ja -arstiga väga rahul- kuna toimib hea koostöö nii õpilaste- õpetajate kui ka juhtkonna tasandil- milleks on eelkõige otsene meditsiiniline abi ning ettepanekud koolitervishoiu parandamiseks. Meie kooliõde osaleb näiteks alati meie suurüritustel ja direktsiooni koosolekutel. Lisaks sellele on nii kooliõde kui -arst nõustanud õpilaste tervisliku eluviisiga seotud uurimistöid."

 

<strong>Helle Kaalep<br /> Tallinna Reaalkooli kooliarst:</strong>

"Tuhande õpilasega Tallinna Reaalkooli õe töö intensiivsus on võrreldes väiksemate koolidega loomulikult suur. Kooliõe spetsiifika on see- et koolis toimetulemiseks peab olema aktiivne- julge ja organiseerimisvõimeline. Meie õde on seda kindlasti.<br /> Meil on meeskonnatöö. Õde lepib õpetajatega kokku selle- millistest tundidest võib õpilasi võtta- sest siin koolis on teatud reeglid- millistest tundidest õpilasi eriti ära ei lubata. Süvendatud tervise läbivaatuse käigus teeb õde mõõtmise osa ja arst peamiselt nõustamise osa. Pärast klassi läbivaatust arutame- mida tervisekontrolli käigus leidsime ning mida peaks sellest tulenevalt edasi tegema. Praegu vaatab õde haigekassa lepingu järgi pooled lapsed ise läbi ja need lapsed- kelle terviseseisundi puhul hindab ta vajalikuks arstiga konsulteerimise- kutsub ta tagasi mõnel päeval- kui arst ka kohal on."

 

<strong>Gerda<br /> Tallinna Reaalkooli abiturient:</strong>

"Kooliõde on koolis kindlasti väga vajalik ja teda ei tasu karta. Ta annab meile esmaabi- kui vaja- ja nõustab ka igasugustel teemadel. Näiteks kuidas toituda- millal peaks magama minema ja veel kõike muud. Kuigi esmaabi meil koolis väga tihti vaja ei lähe- on õde alati siin olemas ja oskab meid aidata."

 

<strong>Grete<br /> Tallinna Reaalkooli abiturient:</strong>

"Näiteks täna hommikul oli kohe paanika- kui kooliõde veel tööl ei olnud. Mul oli enne kaheksat hirmus kõhuvalu ja õde ei olnud veel siin- aga kohe- kui ta tuli- sain oma vajaliku rohu ja hakkas parem. Aga esmaabi andmist oleme näinud küll- jah- kui ka kiirabi kutsuti ühele poisile. Kindlasti on kooliõde vaja nii kergemate valude kui esmaabi puhul."

 

**************************

 

<br /><strong><u>Kooliõe töö:</u></strong>

* Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendist võib muu hulgas välja tuua kooliõe peamised ülesanded: haiguste ennetamine- terviseedendus- tervise järelevalve- esmaabi.

* Kooliõe töös on oluline tihe koostöö õpilaste- lastevanemate- kooli juhtkonna/õpetajate- erialaarstide- sh psühholoogide vahel.

* Kooliõde tegeleb õpilase tervise hindamise ja toetamise- mitte haiguste diagnoosimise ja ravimisega.

* Kooliõe peamisteks ülesanneteks on õpilase tervise edendamine ja haiguste ennetus- mitte õpilaste ravimine.

<br /><strong><u>Kooliõe ülesannete seletus:</u></strong>

* <strong>Haiguste ennetamine</strong> - riskilaste varajane avastamine- nende jälgimine ja kontrollimine ning õige tervisekäitumise nõustamine. Haiguste ennetamise alla kuuluvad lapsed kõrge/madala vererõhu ja rühihäirega ning vaktsineerimist vajavad õpilased.

* <strong>Tervise heaolu edendamine</strong> - sotsiaalkampaaniate ja tervist puudutavate loengute/tundide läbi viimine koolis. Näiteks suitsetamisvastane kampaania ja küsitlus noorte hulgas.

* <strong>Tervise järelevalve</strong> - erinevate külmetus- ja nakkushaiguste ennetamine. Töö riskirühma lastega.

* <strong>Esmaabi</strong> - traumade esmaabi ja ootamatu haigestumise korral abi andmine õpilastele ja koolitöötajatele.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.