Lõhavere ravi- ja hooldekeskus elab kopa ootel

14. jaanuaril alustas Suure-Jaani külje all SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskuse juhatajana tööd veterinaararsti haridusega Ene Maaten, kes vallavalitsuse korraldatud konkursil jäi seitsmest kandideerinust kolmandale kohale.

14. jaanuaril alustas Suure-Jaani külje all SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskuse juhatajana tööd veterinaararsti haridusega Ene Maaten- kes vallavalitsuse korraldatud konkursil jäi seitsmest kandideerinust kolmandale kohale.

Konkursi võitnud mees loobus kohast kohe pärast hooldekeskuses käimist. Konkursil teiseks tulnud Matti Zirk- kes on sama asutust peaaegu seitse aastat juhtinud ning teinud eeltööd ravi- ja hooldekeskuse juurdeehituseks- loobus kohast pärast läbirääkimiste teist vooru- kui ilmnesid erimeelsused ravi- ja hooldekeskuse uue nõukoguga.

Lõhavere ravikeskuses on mitu aastat tegutsetud selle nimel- et hiljemalt 2009. aastal saaks kopa maasse ja ehitust alata. “Natuke nagu kahju- et ei saanud seda linti lõikama- millest unistasin-” ütleb ametist lahkuv Zirk kaua ette valmistatud uue maja ehituse kohta. Samas meenutab ta Viljandi kirjaniku Vello Lattiku küünilist elutarkust- et kui tippjuht ei märka ise viie aasta pärast töökohta vahetada- siis peaksid teised seda talle meelde tuletama.

Suurplaani järgi peab Lõhaverre tulema Euroopa Liidu tõukefondide abiga olemasoleva kahekorruselise maja külge sama suur moodne juurdeehitus ning seejärel saab rekonstrueerida ka vana maja.

Ehitusprojekt on valmis (selle tegi riigihankena Viljandi projekteerimisfirma OÜ Proff Projekt Olav Remmelkoori juhtimisel). Matti Zirk meenutab- kuidas tundide kaupa sai projekteerijatega nõu peetud- kuhu teha palatid- kuhu saunad või vastuvõtt. Ta kiidab- kui hea oli juhatuse koostöö ravikeskuse endise nõukogu esimehe Lembit Kruusega Suure-Jaani vallavalitsusest.

<strong>Enneti kliinik eeskujuks<br /></strong>Uue maja eeskuju käidi otsimas ka Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinikus- mida juhib Jüri Ennet. Zirgi hinnangul ei jää tulevane Lõhavere ravikeskus Tallinna hooldusravikliinikule alla.<br /> Lõhavere ravikeskuse uude majja on oodata väikseid- kuni kahekohalisi palateid- ülemisele korrusele hooldekodu ja alumisele hooldusravi- tulevad ka tegevustoad. Oma koht on majas spetsiaalsel külmutusruumil- kui on vaja lahkunut hoida.

Vanasse majja jääks teenindavad ruumid ja administratsiooni osa.

Kogu kompleks peaks valmis saama aastaks 2012- kui läheb kõik nii- nagu kavandatud- arutleb Zirk.

Raha on uue maja ehituseks ja vana rekonstrueerimiseks vaja hinnanguliselt 70 miljonit.

Matti Zirk ei varja- et selle plaani teostumiseks tuleb uuel juhatajal palju energiat kulutada. “Ei olegi kohta- kus ei peaks rääkima uue haigla vajadusest-” kirjeldab Zirk eesseisvat raha väljavõitlemise tööd. Samas toonitab ta- et ravikeskuse uut juhatajat peavad ehituse rahastamise tagamisel toetama ravikeskuse nõukogu ja omavalitsuse esindajad (Lõhavere<br /> ravi- ja hooldekeskus asub Eesti suuruselt teises vallas- 2005. a kolmest vallast ja Suure-Jaani linnast liitunud Suure-Jaani vallas).

Pole ime- et kogu energia peatsele ehitusele koondanud juhataja läks vaidlema ravikeskuse uue nõukoguga- kes tahab enne uusehitust teha vanas majas mõne palati asemele teraapiakabineti või paar- et sel moel ravi- ja hooldustingimusi parandada.

“See ei anna efekti-” vaidleb Zirk. “Siin on vaja kapitaalseid muutusi.”

Zirk räägib veel- et surve voodikohale on suur- iga koht teenib ja kui kolm palatit vabastada vooditest- jääks ravikeskusel aastas saamata ligi miljon krooni- mis on asutuse jaoks suur raha.

<strong>Rahasaamine lükkub edasi<br /></strong>Uue ehituse rahastamisküsimuses käisid Lõhavere ravikeskuse senine ja uus juhataja juba koos sotsiaalministeeriumiski. Sotsiaalministeeriumist saadud värske info kohaselt ei rahastata hooldushaiglate investeeringuprojekte 2008. aastal üldse- esimene võimalus saada ministeeriumi kaudu investeeringuteks raha on 2009. aasta teisel poolel.

Ene Maaten ütleb eesootava ehitusprojekti peale- et see ei hirmuta teda. Enne kandideerimist sirvis ta muu hulgas hoolekande ja hooldusravi teemalisi artikleid ajakirjanduses.

“Tegelikult ei rääkinud inimesed üldse sellest- et on kitsas või on halb söök- vaid inimeste hing on haige-” lausub Maaten. “Eelkõige on see haigla ju tehtud inimeste jaoks- et nii hooldusravil kui ka eakatel inimestel oleks siin võimalikult hea olla ja üks osa sellest ongi materiaalsed tingimused ning teine on inimlik pool. Ma loodan- et siin on kõik korras ja läheb samamoodi edasi.”

Maaten räägib vahepalaks loo- kuidas ta kord oma keskmist poega Viljandimaalt Tallinnasse aerutamisvõistlustele pidi viima ning pealinna liiklusse püüdis sujuda mikrobussiga- millel järel haagis pika paadiga. Seikluselt koju tagasi jõudnuna oli teismeline poeg vaprale emale vastutasuks lubanud- et ei pane teda tulevikus vanadekodusse.

Maaten mõistab- et Eesti inimene hoiab kodu ega taha hooldekodusse meelsasti minna. Kuigi see võiks olla vanaduspõlve normaalne jätk- et on valida erinevate mugavate hooldekodude vahel ja inimesel jätkub ka raha selle eest maksta.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

<br /> ***************************

 

<br /> LISALUGU

<strong>Matti Zirk: Valitsus peaks kiirkorras kinnitama hooldushaiglate nimekirja</strong>

Põllumajandusreformi kaasa teinud ja viimased kuus aastat Lõhavere ravikeskust juhtinud Matti Zirk näeb hooldusravi puhul laokilejätmise ja lammutamise analoogiat.<br /> Oli olemas “Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015”- millele toetuda- pajatab ta. Paar aastat tagasi hakati rääkima juba uuest asjast- sotsiaalhoolekande ja ravi ehk õendushoolduse integratsioonist. “Kust see rahastamine tuleb?” osutab Zirk selguseta jäänud tahule.<br /> Hooldusravi rahastamisskeem haigekassa-omavalitsus-patsient ei toimi kavandatud proportsioonides. Omavalitsused pole nõustunud skeemis osalema- kuni riik ei ole omavalitsustele selleks raha eraldanud. See omakorda mõjutab teenuse kvaliteedi arengut.<br /> Möödunudkevadisel Tartu ülikooli kliinikumi konverentsil näitas Tartu linnaarst Sirje Kree üksipulgi ja arvude najal- kuidas riik ei täida hooldusravi arengukava.<br /> Viis aastat tagasi andis Matti Zirk Meditsiiniuudistele intervjuu- kus ta rääkis- et haridust ja tervishoidu pealtnäha reformitakse- kuid tegelikult ei otsustata midagi ära ja oodatakse- mil elu ise - aastate- valude ja vaevadega - asjad paika loksutab.<br /> Zirk leiab- et kui riik ei saa eelarvest suuremateks investeeringuteks hooldusravihaiglatele nimeliselt raha eraldada- siis peaks valitsus kiirkorras kinnitama hooldusravihaiglate nimekirja ja nendele planeerima Euroopa Liidu tõukefondide raha. “Hooldusravihaiglate nimekirja ei olnud viis aastat tagasi ja seda ei ole ikka veel- kuigi üldhaiglad pandi ritta (aktiivravihaiglate arengukava kinnitas valitsus 2003. a - <em>Toim</em>.). Areng on aeglane-” möönab Matti Zirk.

<strong>MU</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.