NATALJA JEDOMSKIHH-EIGO:

Eesti tervishoiukulud kasvavad omavahel proportsionaalselt

<strong>Eesti tervishoiukulud kasvavad omavahel proportsionaalselt</strong>

Maailmas toimub kiire tervishoiusüsteemide areng- mis on suunatud tervise parandamisele. Just sellel põhjusel osutub veelgi täpsema info saamine tervishoiusüsteemi rahastamisest tähtsaks elemendiks tervishoiupoliitika väljatöötamisel.

Tervishoiu kogukulud (THKK) on maailmas laialt kasutatav tervishoiu arvepidamise- kirjeldamise ja analüüsi meetod- mis on tähtis finantsinfo kasutamisel tervishoiusüsteemi toimimise parandamiseks.

Praegu kasutatakse THKK meetodit enim Euroopa riikides ning rohkem kui 50 keskmise ja madalama sissetulekuga riigis.

<strong>THKK metodoloogia<br /></strong>Tervishoiu kogukulud võimaldavad hinnata seda- kellele- millisel eesmärgil (haiguse ennetamiseks- haiguse raviks- väärikalt suremiseks jms)- kelle poolt (tervishoiuteenuse osutaja- tervishoiutöötaja jne)- mida (teenuse täpne kirjeldus) ja kelle kulul (teenuse rahastaja) on osutatud tervishoiuteenuseid ning millised on olnud kulutused.

Tervishoiu kogukulude metodoloogia rajaneb OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon)- WHO ja Eurostati ühtlustatud metoodikal. Selle metoodika järgi mõõdetakse THKK kaudu riigi residentide tervisega seotud kaupade ja teenuste lõpptarbimist- millele on lisatud tervishoiuteenuste pakkujate kapitalikulud.

Teiste sõnadega võib öelda- et THKKga mõõdetakse majanduslikke ressursse- mida kulutatakse tervishoiualastele kaupadele ja teenustele. See summa sisaldab lisaks raviteenustele ja ennetusele ka administreerimis- ja kapitalikulu- kuid ei sisalda haigushüvitisi ega meditsiinipersonali koolituskulusid.

Sotsiaalministeerium arvutab Eesti THKK ja arendab selle metoodikat alates 2002. aastast. Analüüs ja tabelid avaldatakse siseriiklikult igal aastal ministeeriumi veebileheküljel (<a href="http://www.sm.ee/est/pages/goproweb0841">http://www.sm.ee/est/pages/goproweb0841</a>).

Lähtudes metoodikast ja andmete kättesaadavusest avaldatakse THKK indikaatoreid aastase hilinemisega- s.t 2006. aasta andmed avaldatakse 2007. aasta lõpul- 2007. aasta andmed 2008. aasta lõpul jne.

<strong>Kulud tervishoiule kasvavad<br /></strong>2006. aastat iseloomustas riigi suur majanduskasv- mille mõju ulatus ka tervishoiusektorisse. Eesti majanduskasv kiirenes 2006. aastal 11-4 protsendini- ületades 2005. aasta kasvu (10-5 protsenti). Kiire kasvu põhjused on paljuski samad mis 2005. aastal - keskmise palga- hõivatute arvu ja laenujäägi kasv ning otsese maksukoormuse langus.

Samas rohkem teenides investeerib riik rohkem niisugusesse olulisse sektorisse nagu tervishoid.

Suurima tervishoiukulude allika Eesti Haigekassa eelarve moodustub tööjõukuludelt makstava sotsiaalmaksu 13-protsendilisest osast. Üle 90 protsendi sotsiaalmaksutulust saadakse palgalt makstavalt sotsiaalmaksult. Tulu kõrge kasvu põhjuseks oli soodsate arengute jätkumine tööjõuturul - hõive ja keskmise brutopalga kasv ning sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kuumäära tõstmine.

Absoluutnumbrites kulud tervishoiule kasvavad. Nii kasvas THKK 2006. aastal riigis rohkem kui 1-7 miljardit krooni ehk 18-8 protsendi võrra- moodustades 2006. aastal jooksevhindades 10-4 miljardit krooni. Kasv oli viimaste aastate üks suuremaid. Oluline osa THKK kasvust toimus hindade tõusu arvel- mille põhjustas tervishoiutöötajate palkade tõus.

Nagu ka eelneval aastal- moodustasid tervishoiu kogukulud SKPst 2006. aastal 5-0 protsenti. Eesti oli selle näitajaga Euroopas viimaste seas. Samas tuleb siin rõhutada- et THKK suhe SKPsse ei näita veel süsteemi efektiivsust. Iga-aastase ELi tervishoiualase uuringu hinnangul on Eesti tervishoiul parim kvaliteedi ja hinna suhe Euroopa Liidus (<a href="http://www.healthpowerhouse.com/ehci">www.healthpowerhouse.com/ehci</a>).

<strong>Tervishoiu rahastamise allikad<br /></strong>Tervishoiusüsteemi rahastamise allikad võib jaotada kolmeks - avalik sektor- erasektor ja välismaailm. Eestis on tervishoiukulude kõige suuremaks rahastajaks avalik sektor. Aja jooksul on selle allika osakaal THKK finantseerimisel vähenenud- langedes 77-8 protsendilt 2001. aastal 73-7 protsendini 2006. aastal.

Samas on erasektori (omaosalus- erakindlustus- MTÜd ja eraettevõtted) osatähtsus tervisega seotud kulutuste finantseerimisel suurenenud (2001. a - 22-2%- 2006. a - 25-6%). Kasv toimus erakindlustuse ja omaosaluse arvel.

Inimesed on hakanud oma tervist rohkem kindlustama. Seega hakkasid kindlustusseltsid rohkem maksma tervishoiuteenuste eest. Inimesed kindlustavad oma tervist välismaale reisides- kuid ka selleks- et garanteerida endale paremat ja kvaliteetsemat teenust ning saada töövõimetushüvitist haigestumise korral.

Omaosalus ehk inimeste tehtud kulutused tervishoiule moodustasid 2006. aastal 23-8 protsenti THKKst (2001. a - 18-8%). Lähtudes meie tervishoiusüsteemi ülesehitusest- kulutavad inimesed kõige rohkem ravimite ja hambaravi peale. Ja kulutused nende kahe artikli puhul kasvavad iga aastaga- mis on seotud nii hinna kui teenuse/toote tarbimise mahu suurenemisega.

Avalik sektor koosneb omakorda kolmest rahastajast: valitsus- kohalik omavalitsus ja haigekassa. Avaliku sektori kulutused tervishoiule kasvasid 2006. aastal võrreldes eelmise aastaga 14-2 protsenti ja moodustasid 7-7 miljardit krooni. Suurimat osa avaliku sektori tervishoiu kulutustest finantseeriti Eesti Haigekassa vahenditest.

Valitsusasutustest on loomulikult kõige suuremad tervishoiukulud sotsiaalministeeriumil- mille üheks ülesandeks on reguleerida ja hallata tervishoiusüsteemi riigis. Kõige suuremad ministeeriumi tervishoiukulutuste artiklid on kiirabi- mida rahastatakse riigirahast 100 protsendi ulatuses- ravikindlustuseta inimeste toetus- mis kasvab iga aastaga- ning preventsioon ja ennetusprogrammid.

Samuti toimusid 2006. aastal ümberkorraldused Põhja-Eesti Verekeskuses ja Eesti Kardioloogiainstituudis- käivitati neli e-tervise projekti: digilugu- digiretsept-<br /> digipilt ja digiregistratuur ning jätkati koostööd e-retsepti projekti elluviimiseks.

Tervishoiukulude poolest võib Eesti tervishoiusüsteemi nimetada stabiilseks. Kulutused teenustele kasvavad omavahel proportsionaalselt ehk teisisõnu: erinevate teenuste kulude osakaalud jäävad aastate jooksul samaks.

<strong>Tervishoiuteenused<br /></strong>Kõige rohkem kulutatakse meie riigis raviteenustele - üle poole kõikidest THKKdest. Viimased kuus aastat on kulude osakaal raviteenustele jäänud enam-vähem samaks. Samas on absoluutnumbrites kulutused peaaegu kahekordistunud (2001. a - 2-8 miljardit krooni ja 2006. a - 5-5 miljardit krooni).

Teine suur kuluartikkel on meditsiinitooted (ravimid- vaktsiinid- proteesid- prillid- meditsiiniaparatuur). Suurem osa kulutustest meditsiinitootele moodustavad kulud ravimitele- kusjuures rohkem kui pool nendest kulutustest katavad omast taskust elanikud ise.

2006. aastal kulutati meditsiinitoodetele ühe elaniku kohta ligi 2640 krooni. Sellest moodustas omaosalus ligikaudu 1230 krooni. Kokku moodustasid tervishoiukulutused ühe elaniku kohta sellel aastal keskmiselt 7765 krooni- mis on üle tuhande krooni rohkem kui 2005. aastal. Sellest moodustas omaosalus ligikaudu 1850 krooni.

Tervishoiu tugiteenused koosnevad laboratoorsetest ja radioloogilistest uuringutest ning kiirabiteenustest. Nende osa on viimastel aastatel jäänud samaks - keskmiselt üheksa protsenti THKKst.

<strong>Suuremad muudatused<br /></strong>Aastate kestel puudutasid suuremad muudatused ainult hooldusravi- preventsiooniteenuseid ja tervishoiu administreerimist. Kulutused hooldusravile kasvavad pidevalt aastast aastasse; peaaegu nullist protsendist THKKst 2001. aastal kuni 3-5 protsendini 2006. aastal.

Selle teenuse järjepideva arengu põhjustasid hooldusraviteenuste pakkumist alustanud haiglavõrgu arengukavasse mittekuuluvad haiglad ja uue tervishoiuteenuste osutajate tüübi moodustamine. 2003. aastal alustasid tööd koduõendusteenuse pakkujad.

Samal ajal- kui hooldusravi ja preventsiooniteenuste kulud aastatega kasvavad- kahanevad tervishoiu administreerimise kulud. See on tingitud eelkõige sotsiaalministeeriumi- selle allasutuste ja haigekassa tööprotsesside süstematiseerimisest ja tänapäevastamisest. Tervishoiu haldamine muutub efektiivsemaks ja vähem kulukamaks.

<br /><strong>NATALJA JEDOMSKIHH-EIGO<br /></strong>sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna vanemanalüütik

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.