Tervislikust eluviisist on kõige suurem kasu südamele

Nelja üheaegse muutusega eluviisides pikeneb inimese eluiga kõige rohkem südame-veresoonkonnahaiguste arvel, teatavad Cambridge’i ülikooli uurijad.

Nelja üheaegse muutusega eluviisides pikeneb inimese eluiga kõige rohkem südame-veresoonkonnahaiguste arvel- teatavad Cambridge’i ülikooli uurijad. Ajakirjas PLoS Medicine avaldatud uuringuartiklist kirjutas ka portaal MedPage Today.

Dr Kay-Tee Khaw ülikooli rahvatervise instituudist koos kaastöölistega leidis oma uuringus- et alkoholi ja tubaka tarbimise piiramine- regulaarne kehaline koormus ning puu- ja köögiviljade poolest külluslik toidusedel on seotud suremuse neljakordse vähenemisega.

Järeldus põhineb analüüsil 20 244 mehe ja naise kohta vanuses 45-79 eluaastat- kes olid haaratud aastatel 1993-1997 uuringusse “EPIC-Norfolk Prospective Population Study”.

Inimeste eluviise hindasid uurijad vastava küsimustiku abil. Neljapunktilisel skaalal said osalejad parimad tulemused siis- kui nad ei suitsetanud- tarvitasid alkoholi mõõdukalt (1-14 ühikut nädalas- üks ühik on pool klaasi õlut- klaas veini või pits kangemat alkoholi)- olid kehaliselt aktiivsed (tegid kas füüsilist aktiivsust nõudvat tööd või tegid harjutusi vabal ajal) ning hoidsid C-vitamiini taseme veres ühtlasena- süües viis annust puu- ja köögivilju päevas.

Osalejate suremust vaadeldi aastani 2006 ning kokkuvõtteks leiti- et ülalkirjeldatud kõige tervislikuma eluviisiga inimesed elasid keskmiselt 14 aastat kauem kui need- kes kuulusid kõige ebatervislikuma käitumisega gruppi.

Uurijad ei keskendunud oma analüüsis üksikutele elustiilivalikutele- vaid hindasid kõigi nelja mõju üheskoos. Kõik osalejad said arsti poolt läbi vaadatud- et välistada südamehaiguse- vereringehäirete ja mõnede teiste haigusseisundite esinemine.

Keskmiseks jälgimisaja pikkuseks oli 11 aastat ning teadlased leidsid olulised seosed tervislike eluviiside ja suremuse vahel kõikidest põhjustest- arvestades sealjuures vanust- sugu- kehamassi indeksit ja sotsiaalset klassi. Surmajuhtumid esimese kahe jälgimisaasta jooksul jäeti analüüsist välja. Relatiivne risk (95% CI) surmaks kõikidest põhjustest kõige ebatervislikumate eluviisidega inimeste grupis oli 4-04 (2-95-5-54- P=0-001).

Suurim seos leiti südame-veresoonkonnahaigustest tingitud surmade osas. Surmarisk kõige tervislikumalt käituvate inimeste seas oli teise äärmusega võrreldes nii palju madalam- et uurijate hinnangul võrdus see 14 aastat noorema kronoloogilise vanusega.

Autorite meelest võiks nimetatud nelja tervisliku eluviisi juurde käiva käitumise edendamisega saavutada suremuse olulise vähenemise- eriti vananevas populatsioonis. Teadlased märkisid ära- et nad hindasid uuringus vaid suremust; terviseseisundi ja elukvaliteedi hindamiseks oleks tarvis analüüsi laiendada. <em>(PLoS Med 2008; doi:10.1371/journal.pmed.0050012)</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.