Patsiendid hädas reumatoidartriiti puudutava info liikumisega

Valmiva uuringu kohaselt ei saa reumatoartriidi patsiendid piisavalt infot oma haiguse kohta.

<strong>Valmiva uuringu kohaselt ei saa reumatoartriidi patsiendid piisavalt infot oma haiguse kohta.</strong><br /><br /> Tartu Ülikoolis on valmimas kvalitatiivne uuring reumatoidartriiti põdevate täiskasvanute rahulolust. Ülikooli Sisekliiniku teaduri Marika Tammaru sõnul keskendub uuring meditsiinis valitsevale hetkeolukorrale vaadelduna patsientide pilgu läbi.<br /> Uuringu aluseks olnud fookusintervjuudes reumatoidartriidi patsientidega paluti neil avaldada ka oma arvamust haigusega seonduva info kättesaadavusest.<br /> Üllatavalt nimetasid patsiendid esmase teabeallikana meediat- kust otsiti teavet peamiselt elustiili modifikatsiooni ja taastusravi võimaluste kohta. „Arvame- et tegemist on muude infoallikate nõrkusega-” selgitas Tammaru ebaproportsionaalset suurt meedia osatähtsust teiste teabeallikatega võrreldes.<br /> Järgmisena nimetasid patsiendid hea infoallikana haiglat. Statsionaaris viibinud patsiendid tõdesid- et haiglas olles pakuti neile teavet küsimatagi. Samas mainis Tammaru- et reumatoidartriit ei ole haigus- mida peaks alati haiglas ravima ja seega ei ole haiglapõhine informeerimine järjepidev ning ei jõua kõigini.<br /> Uuringust selgus- et patsiendi jaoks on kõige usaldusväärsem ja eelistatum infoallikas siiski arst. „Haiged ise rõhutasid- et „algajale” haigele- see tähendab äsja haigestunule- on arstilt saadav informatsioon elulise tähtsusega-” selgitas Tammaru.<br /> Patsiendiinfo hankimise nõrgaks lüliks on Eesti ambulatoorse süsteemi ülesehitus- mis ei sisalda endas informatsiooni jagamist- kuna arstil ei ole selleks aega ette nähtud. Samas ei ole ka ühtegi alternatiivset kanalit- kes patsiendiga suhtleks ja teavitaks. Selliseks infoallikaks võiks olla spetsialiseeritud õde- pakkus Tammaru.<br /> Kui lääne tervishoiusüsteemis on patsiendi jaoks oluline teabeallikas reumaõde- siis käesolevast uuringust selgus- et Eestis on meditsiiniõe osa patsiendi informeerimisel nullilähedane. Reumakabinetis töötavaid õdesid nähti bürokraatidena- kelle käest saadav informatsioon piirdus vaid analüüsidele saatmisega.<br /> Kuna Eesti patsientide jaoks on määrava tähtsusega arstilt saadav informatsioon- on teised infoallikad- näiteks patsiendiühingud vaid asenduskanalid teabe saamiseks. „Kui mujal maailmas on patsiendiorganisatsioonid iseseisvad infoallikad- kes jagavad infot patsiendilt patsiendile ja lahendavad toimetulekuprobleeme- siis meie haigete jaoks on see koht- kus arst tuleb ja loeb loengut. See on kanal- kust saab arsti käest informatsiooni kätte-” sõnas Tammaru.<br /> Antud uuringu tulemuste põhjal võib öelda- et Eesti tervishoius on tõenäoliselt nappus süsteemsest ja kõiki hõlmavast reumatoidartriidi haigetele suunatud informatsioonist. Ometi on patsiendi süstemaatiline teavitamine ja harimine oluline osa ravist.

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.