Perearsti nimistute kärbetele on alternatiive

Perearsti nimistuga seonduv on üsna tundlik teema pea igale perearstile. Nimistu suurus, vanuseline koostis, dünaamika aastate lõikes, kujunemislugu ja paiknemine on vahest olulisemad märksõnad, mis määravad ära perearsti töö olemuse detailides.

<p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style=""><strong>Perearsti nimistuga seonduv on üsna tundlik teema pea igale perearstile. Nimistu suurus, vanuseline koostis, dünaamika aastate lõikes, kujunemislugu ja paiknemine on vahest olulisemad märksõnad, mis määravad ära perearsti töö olemuse detailides.</strong></span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><em><span style="">Madis Veskimägi, Tõstamaa perearst</span></em></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal">Nimistu suurusega seondub palju – otseselt igapäevane töö hulk,<span style=""> </span> esmasjuhtude arv, rahalised võimalused meeskonna loomisel tööpinna ja aparatuuri muretsemisel. Vanuseline koostis määrab ära suuresti töö olemuse. Kas valdav on töö krooniliste haigetega, noorte edukate täiskasvanutega või<span style=""> </span> lastega. Nimistu dünaamika ehk muutused liikmete arvus, vanuses ja juhtivates haigustes pikema aja jooksul on üks perearsti töö tundlikum näitaja. Igal perearstil tasub kord kvartalis või vähemalt kord aastas analüüsida nimistu “bilanssi” ja seejärel vaadata peeglisse. Selgeks saab nii mõndagi – kas on vajalik täiendus suhtlemise või mõnel kitsamal meditsiini erialal.</p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Nimistu kujunemislugu ja paiknemine on vägagi erinev. Kas on valdavaks elanikud ühest kompaktselt paiknevast geograafilisest piirkonnast või vastupidi. Kas nimistu on üle võetud kollegilt või seda on administratiivselt mõjutatud.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Teemasid millel võiks veelgi pikemalt peatuda on palju. Elame demokraatlikus vabaturumajandusega ühiskonnas ja oleme valinud perearsti töökorralduse nimistupõhiselt. Mis on kõige õigem, seda otsib kogu maailm.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Mis toimub Eesti meditsiinimaastikul ja kogu ühiskonnas? Meie meditsiiniadministraatorid on tulnud mõttele vähendada perearsti nimistute suurust. See on ilmselt ajendatud soovist pakkuda elanikele parimat ja kiiremat meditsiiniteenust, ehk siis mida rohkem perearste seda parem. On kuskilt võetud number 1575 kui kõige sobivam nimistu suurus. On üsna lihtne jagada elanike arv1,3 milj. 1575 –ga. Saame perearstide seega praksiste arvuks 825. Tänase seisuga on perearste 803. Matemaatiline tehe ka siin pole raske, vaja oleks juurde 22 perearsti. See on umbes 2 aasta peremeditsiini residentuuri lõpetanute arv. Ja kõik peab saamagi korda.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Järgnev on aga siinkirjutaja isikiklik seisukoht. Liita ja jagada ei ole raske, kuid tegelik elu on mõõtmatult keerukam. Sellest ka kirjutise pikem sissejuhatus. Selge on, et praktikas on võimatu tagada igale perearstile nimistu suuruseks 1575, tore oleks ka see, et kõigil oleks võrdselt vererõhu ja suhkruhaigeid ning väikelapsi. Mõistetav on nii arstide kui patsientide konservatiivsus, kui ollakse kord “teineteist leidnud” ja koostöö klapib ei seda kuidagi administratiivselt lõhkuda. See oleks igasuguse demokraatia ja vaba valiku vastane. Pakutud võtted suuremate nimistute kärpimiseks on pehmelt öeldes halenaljakad. Kas iga 10-nes peab lahkuma, perearst või patsient ise otsustab jm. Eeltoodud arvute esitajad arvavad, et töötav perearst ongi igavesti elav ja töötav. Kurb on vaadata arstkonna statistikat, keskmine perearsti vanus Pärnumaal on 55 piires. Seda kinnitab ka konverentside auditooriumi vaatlus. Valdav on vanemaealised väsinud ilmega kolleegid. Nii mõnigi pensioniealine soovib “hakata elama lõpuks oma elu”, neid hoiab töös vaid see, et pole suudetud leida asendajat ja kohusetunne oma patsientide ees.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Teades üsna hästi oma maakonnas toimuvat, ei ole suudetud leida perearsti lahkumisel uut arsti ja nii on toimunud praksiste liitmine. Tulemuseks on see, et perearst peab samaaegselt viibima kahes või veelgi parem kolmes geograafiliselt eraldi paiknevas kabinetis. See ei taha kuidagi õnnestuda.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Oma töös on toimunud samuti praksiste liitmine. Pehmelt öeldes ribadeks tõmbamise ja hulluksminemise vältimiseks olen leidnud pääseteena töökorralduse meeskonnana. Vedanud on töötajatega, kelleks on velskriharidusega vastutustundelised ja töötahtelised meedikud. Olen teinud kokkuvõtte jaanuar 2008 tööst. Selle alusel on toimunud 690 visiiti. Neist esmaseid arstlike vastuvõtte on 22,5%. Laias laastus tehaksegi 2/3 tööst velskrite poolt. Paljud perearstid nendivad, et enamus nende tööst on mittearstlik, tuntakse end 20-40% arstidena. See klapib ka minu kogemusega, suur osa tööst nagu krooniliste haigete jälgimine, ohumärkide ilmnemisel nõupidamine arstiga, retseptide pikendus, tõendite väljastamine, analüüside teatamine jm on edukalt teostatav velskri poolt. Arstile jääb aga esmase patsiendi süvakäsitlus, muretsetud diagnostikaseadmete rakendamine ja väikekirurgiliste protseduuride teostamine. Vaadeldud jaanuarikuu jooksul on perearstimeeskonnatöö tulemusena leitud lahendus 93,5 % patsientidest, edasisuunamisel<span style=""> </span> on olnud suuresti abiks vahetu suhtlemine kolleegiga telefonitsi või telemeditsiini rakendus. Paljude sisemeditsiini ja traumahaigete probleemi lahendamisel tuleb suuresti kasuks töökogemus haigla erakorralise meditsiini osakonnas.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Lõpetuseks soovin kinnitada, et meie meditsiinimaastikul toimuv on võtmas väga tõsise suuna. Raha nagu oleks, kuid harulduseks on muutumas töötegija arst ja tubli vastutusvõimeline keskastme meditsiinitöötaja. On valus lugeda ametnike kelkimist hiljutise uuringuga, mille alusel on meie meditsiin parima hinna ja kvaliteedi suhtega kogu Euroopas. See näiline kasum on saavutatud ainult meedikute napi arvu ja kasina palgaga. Juba praegu võetakse meedikutelt “ mitu nahka”. Lõppeb tööpäev ühes asutuses järgneb öövalve ja uus tööpäev. Ollakse lihtsalt väsinud ja kibestunud.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Mida pakkuda lahenduseks esmatasandiarsti pilgu läbi. Palgapoliitika riigitasandil. Vastutus ja otsustusvõimelise keskmeditsiinikaadri suuremahulisem koolitus. Meenutuseks, et esmatasandi patsientide probleem on edukalt lahendatav meeskonnatööna kus 2/3 tööst teeb velskriharidusega meedik. Vajalik on selle ametlikustamine, oma allkirja ja templiõiguse andmine kindlatel juhtudel.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Arutledes veel nimistu suuruse teemal on ühese vastuse andmine keeruline. Arvestama peab patsientide liikumissuunda, maakondlike tõmbekeskusi, uusasumeid, teedevõrku, transpordi toimimist jm. Päris metsa või linnaserva ei saa rajada toimivat tervisekeskust isegi kui juhtumisi on sealkandis matemaatiliselt piir 1575. Leian, et nimistus võib olla ka 3000 patsienti, kuid vajalik on meeskonda veelgi rohkem õdesid, kose diagnostika seadmeid, telemeditsiini rakendusi. Arsti töö muutub veelgi sisulisemaks, saadakse ka parem töökogemus, otsustus ja sekkumisjulgus juhtudel kus patsient tavaliselt suunatakse edasi. Põhjendamata edasisuunamine põhjustab omakorda rida probleeme: nädalate ja kuudepikkused ooteajad, teiste eriala spetisalistide ülekoormus ja muidugi patsiendi kannatused.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Esmatasandi probleeme on palju, perearstikeskuste rendikulud, uue hoone ehitamine, koostöö omavalitsustega, aparatuuri soetamine, asendusarsti leidmine puhkuste ja täienduste ajaks, kasvav töökoormus, perearsti erialasisene spetsialiseerumine jm. Need teemad väljuvad käesoleva kirjutise raamest.</span><span style=""> </span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style=""> </span></p>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.