Autor: Egle Raadik-Gonchev • 3. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Haiglate soovide ja kohe avaneva meetme võimaluste vahel laiutabsuur tühimik: ehitus- ja renoveerimistöödeks küsivad kuus suurthaiglat kokku 3-5 miljardit krooni- kuid praegu on EuroopaRegionaalarengu Fondi meetme eelarves selleks vaid 1-7miljardit. <br />Tõenäoliselt saab hoonete ühele krundile koondamiseks jainfrastruktuuri parandamiseks mõeldud meetmele avaldusi kirjutadajuba märtsikuus.<br />“Euroopa Liidu projektipõhise finantseerimise loogika motiveeribrahasaajaid projektide mahte võimalikult suureks paisutama-”kommenteeris suuri toetusesoove Eesti Haiglate Liidu juhatuseesimees Urmas Sule. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-EestiRegionaalhaigla (PERH) eelarvetega selline väide ei sobi.<br />“Liialt suuri ambitsioone piirab kindlasti omaosaluse nõue- miskoos käibemaksuga moodustab enam kui kolmandiku projektikogumaksumusest-” rääkis kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur.PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik lisas- et võrreldes eelmiserahastusperioodiga on nüüd projektikirjutamisel ka palju selgemadpõhimõtted.<br />Pool ehitustööst jääb ära<br />Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Boris Kirtkardab- et juhul kui PERH ja kliinikum toetussummast osa tahavad-tõmmatakse LTKH uue palatikorpuse ehitamisele kriips peale - taarvutas- et maksimumtoetussummadega opereerides jaguks toetust vaidkahele haiglale.<br />Kuna toetust võib eelnõu järgi küsida kõige enam 60% meetmeeelarvest- saab üks haigla küsida natukene üle miljardikrooni.<br />“Seega võib järgmine projekt olla 700 miljonit ja raha ongi otsas-”muretses Kirt.<br />Abikõlbulikest haiglatest nukraimas olukorras oleva Ida-ViruKeskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul peavad seekordsaama abi kindlasti ka nemad. Suuruselt teise toetusesooviga (umbes750 miljonit) haigla juhi sõnul on loomulik- et viletsatestingimustes vaevleva Ida-Viru Keskhaigla erakorraline aktiivravisaaks lõpuks Stalini-aegsest majast välja kolitud.<br />Praeguste ruumide miinustena tõi Bakler näiteks läbikäidavadpalatid- puitvahelaed ja olematu tehnilise infrastruktuuri.<br />“Sarnase seisukorraga majades on pealinnas aktiivravi osutaminelõpetatud juba aastaid tagasi-” nentis ta- viidates näiteksTallinnas Kivimäe Kopsuhaiglale.<br />Keegi ei garanteeri midagi<br />Et ka väiksemad haiglad toetussummale ligi pääsevad- sedasotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse ressursside nõunik ElenOhovi sõnul keegi garanteerida ei saa. Küll lubas ta- etsotsiaalministeerium kaasab kõrge eksperttaseme tagamiseksprojektitaotluste hindamisel enne oma komisjoni otsuse tegemistviis eri valdkondade spetsialisti.<br />Kes ja missuguse abiraha eest oma plaane teostama hakkab- selgubkõige varem juunis.<br /><br /><strong>Kommentaar: Ainult uutest hoonetest ei piisa<br />Urmas Sule- Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees- Pärnu Haiglajuht</strong><br /><br />Loom ulikult vajavad kõik haiglavõrgu arengukava haiglad ruumidenüüdisajastamiseks raha. Paljudele tähendab see logistilistelahenduste ajakohastamist ning juurdeehitusi. Tagatipuks- kui uusehitis valmis (loe: tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisekstingimused loodud)- kaasnevad selle ülalpidamisega kulud- mispeavad sisalduma haigekassa raviteenuste loetelu hindades. Nendeeesmärk  on võimaldada kõigil haiglatel end normaalseltmajandada ja garanteerida uuendamise ja arendamise. Ilma selletapole haiglal kui tervishoiuteenuse osutajal perspektiivi.

Autor: Egle Raadik