Tepp valis kokpiti asemel opisaali

Kirurg ja Eesti esimesi laparoskoopiliste
lõikuste tegijaid Jaan Tepp oleks võinud saada ka lenduriks.

Märtsis 55aastaseks saav Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurgia keskuse ülemarsti ja kirurgia II osakonna juhi Jaan Tepi lõikusele on järjekord poolteist kuni kaks kuud- kui just valvekorra ajal tema käe alla ei satu.
Tepp osaleb päevas keskmiselt kahel operatsioonil. Küsimusele- kas sellise kogemuse juures on mõni lõikus veel ka maiuspala- naeratab Tepp kergelt. “Sellega on nii- et haigused on samad- ainult näod vahetuvad-” sõnab ta. Õieti kõhud- kuna Tepp paneb kõhukoopakirurgina inimesed operatsiooni ajaks selili. “Esimest erutust enam sedavõrd pika aja peale pole. Nii või teisiti- mulle töö meeldib.” Tema sõnul on kirurgias palju ühetaolisust ja rutiinitaluvus tuleb kasuks.


Väljakutseid töös jätkub. Põhiliseks hindab ta seda- et regionaalhaigla oli laparo shy;skoopilise kirurgia tegijaist esimene. “Osa lõikusi polnud me tol ajal näinudki. Olime neid n-ö lahtiselt teinud ja videolt vaadanud. Võib-olla mõnda polnud isegi kõrvalt näinud-” avameelitseb Tepp. Laparoskoopiliselt tegi Tepp koos kolleegidega ka esimesed uroloogilised lõikused.
Internatuuri läks Tepp 1977. aastal Tallinna Tõnismäe haiglasse- kus algasid esimesed operatsioonid omal vastutusel ja lõigata sai esimese aasta jooksul palju.
Tõnismäe haigla sulgemisel läks Tepp koos kolleegidega üle Mustamäe haiglasse. Esimese haige vastuvõtupäev on Tepil meeles sama hästi kui sünnipäev: 11. detsember 1980.
Loomult peab Jaan Tepp end eelkõige arstiks- mitte juhiks. Ta ei ole autoritaarne- vaid pigem meeskonnainimene. “Kirurgia on meeskonnatöö. Kirurgidel on küll kõrge ego- kuid üks sõdur võitlusväljal pole tegija-” räägib Tepp. Tema tagasihoidlikkust tõestab ka see- et paar Tepi praegust ülemust on olnud kunagi tema n-ö akadeemilised õpilased. Tepp laseb meelsasti kolleegidel endast karjääriredelil mööduda.
1985. aastast on kirurgiaosakond Tepi juhtida. “Tookord mingit konkurssi ei olnud- ma ei mäleta- kes pani või määras-” räägib Tepp. “Ma ise arvan- et see kõik on olnud pigem juhus- kuhu ma olen sattunud-” sõnab ta.
Tepp suhtub tõsiselt ka väiksema tähtsusega töödesse. “Minu juhtimistasand on mitte üle osakonnajuhataja-” mõtiskleb ta. “Ma tahaks ikka 80% arst olla-” sõnab ta rahulolevalt. Ta lisab muheledes- et eriti targaks lähevad kirurgid- kes ise midagi ei tee. Tepp käib endiselt ka öövalvetes. “Ma pean sama leiba sööma- mida teised. Kui ma enam ei jaksa nii teha- pean juhi ametist loobuma. Ma ei taha olla ülemus- kes on tööst eemal-” põhjendab ta.
Viimasel aastal on Jaan Tepile tekkinud unistus: hobilennundus. Lendamise pisik on peres olemas- nii ema- kui ka isapoolsed onud olid lendurid. Kooliajal tahtiski ta saada lenduriks. “Aga siis oleksin pidanud Venemaale õppima minema. See oligi natuke uitmõte-“ sõnab isa eeskujul arstikutse valinud Tepp.
“Minu haigus on sport. Tennis- jooksmine- ujumine-” loetleb ta. Trenni teeb Tepp 3-5 korda nädalas. “Kümme aastat oleme koos doktor Arroga jooksnud- 6-7 aastat kolmapäeviti kolleeg Lindströmiga tennist mänginud ja ligi 20 aastat käime kolleeg Alveriga reedeti ujumas-” räägib Tepp.
Kirurgia on olemuselt käsitöö ja hea kirurg peab olema füüsiliselt tugev- lõikused on pikad ja püstijalu. Naistel on bioloogilised ülesanded ja vähesed neist suudavad koormusega toime tulla- arvab Tepp- kelle osakonna neljast kirurgist üks on noor naine.
Edasi loe lehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.