Autor: Triinu Laan • 31. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänapäeva arenevas tervishoiusüsteemis on üha suurem rollõdedel- kes peavad oskuslikult tegutsema keeruliseskõrgtehnoloogilises töökeskkonnas- olema valmis abistamaspetsiifiliste vajadustega patsiente. Järjest  enam suurenebiseseisvate õendusabiteenuste maht ning õdede vastutus teenusteosutamisel. Oluliseks on muutunud pidev enesetäiendamine.<br />Õed üha nõudlikumad<br />TÜ Kliinikumi koolituskeskuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on õedmuutunud koolituse osas üha nõudlikumaks. Info peab olema kaasaegneja  eriala spetsialistide esitatud. TÜ Kliinikumikoolituskeskus kasutab koolitajatena mitte ainult oma majatöötajaid- vaid ka spetsialiste Tallinnast- Pärnust ja Tartuülikoolist. “Eestis ei ole väga palju spetsialiste- keda validasaaks-” sõnas Pastarus. “Head lektorid on ikka nõutud.”<br />Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) koolitusosakonna juhataja KristelLinsmanni sõnul on nende koolitajatest pooled oma haiglaspetsialistid.<br />“Eestis on väga palju häid spetsialiste- kes oskavad oma teadmisika hästi edasi anda. Kutsume kõigepealt nemad ja seejärel võimehaaret laiendada-” arvas Ida-Tallinna Keskhaigla (ITKH)koolitusosakonna juhataja Anne Sirge.<br />Koolitusi ei korraldata mitte ainult koolituskeskuste juures- vaidka väljaspool. Nii TÜK kui ka LTKH korraldavad vajadusel javõimalusel kursusi ka vene keeles. “Meil on palju töötajaid- kelleemakeel ei ole eesti keel ja on hea- kui erialast koolitust onvõimalik saada emakeeles-” selgitas Ilona Pastarus. “Inimesednäevad selles hoolivusakti.”

<em>Loe edasi paberlehest</em>