31. märts 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töönõustamine - platseebo arstile või ravikunsti uus vorm?

Eesti arstid on praegu üsna sarnases olukorras USA arstidega möödunud sajandi keskpaigast: riiklikku tervishoiusüsteemi on hoogsalt arendatud, haiglad on sisse ostnud palju uusi seadmeid ja arendanud tänapäevaseid ravimeetodeid. Meditsiin on arenenud kiiresti peamiselt suurtes haiglates, üksijäetuna tunnevad end perearstid ja erialaarstid, kes tegutsevad FIEdena.

Ungarist pärit psühhoanalüütilise taustaga arstidel Michael jaEnid Balintil tuli 1950. aastatel idee leevendada mahajäetustperearstide omavaheliste seminaridega. Esialgseks sihiks oliarutada koos ideid selle kohta- mis jääb sümptomite taha- millisedpsüühilised reaktsioonid seostuvad somaatiliste haigustega jakuidas patsientidega ühist keelt leida.<br />Tänaseks tegutsevad mitmes riigis Balint-gruppidest välja kasvanudtöönõustamise ehk supervisiooni rühmad- milles osalejad arutavadpaar korda kuus koos käies arsti ja patsiendi suhtluse juhtumeid.Rühma tegevus sisaldab teaduslike uuringute ühist läbiarutamist-vastastikust nõustamist ning harjutusi arsti ja patsiendi suheteemotsionaalse sisu mõistmiseks ning muutmiseks.<br />Kolleegide juhtumeid patsientidega kuulates õpitakse pareminikuulama ka oma patsiente- märkama enda ja patsiendi tundeid- nendeseoseid- reaktsioone ja vastureaktsioone. Harjutatakse märkamapsühholoogiliste probleemide ülekannet ja vastuülekannet-mina-kaitseid ja toimetulekutaktikaid ning nende mõju ravile.Rõhutatakse vajadust süüvida patsiendi läbielamistesse ning temareaktsioonidesse nende kohta. See arendab oskust määrataoptimaalset suhtlemismaneeri. Kolleegide omavahelisse suhtlussetuuakse psühhoanalüüsist pärit tehnikad ning koos arutatakse läbinende mõju ja rakendused.<br />Rühmaarutelude sihiks on parandada arsti ja patsiendi suhtlust:õppida tajuma- taluma ja heaks kiitma teise inimese elu- ningtervisekäsitlust just sellisena- nagu see parajasti on - ning jäämateda toetava ja abistava teekaaslase rolli.<br />Sümptomite taha jäävate suhtlemisbarjääride ningkõiketeadja-mitteteadja hoiakute ületamine võib mitmekordistadaseadmetele ja farmaatsiale tugineva ravi tõhusust- kergemateljuhtudel seda asendadagi.<br />Supervisiooni ehk töönõustamist on mõned aastad praktiseeritud kaEestis- näiteks Kesklinna Lastepolikliinikus. Selle sihiks on olnudläbipõlemise ennetamine- sisuks suhtlusprobleemide omavahelinejagamine ning tulemuseks tööstressi vähenemine.<br />Eestis tegutseb Superviiso-rite Ühing ning Soome koolitajate jaSaksa koolkonda esindava Achim Fritzsche käe all on töönõustajakoolituse saanud ligi 30 erinevate elualade esindajat- peamiseltmeedikud- psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Kriitikud leiavad- etkallist supervisiooni võib vahel asendada ka kolleegide heatahtlikärakuulamine ja suunatud arutelu.

<em>Taimi Elenurm- psühholoog</em>

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099