Eesti vajab riiklikku diabeediprogrammi

Ainuüksi Euroopas ohustab eeldiabeet ligikaudu 60 miljonit
inimest- kirjutas Päevaleht.

Europarlament võttis vastu diabeedideklaratsiooni- millele kirjutas
alla 423 europarlamendi liiget 732-st. Euroopa Nõukogu koostas
juhised tervislike eluviiside propageerimiseks ja II tüüpi diabeedi
ennetamiseks- sest diabeet on üks peamisi Euroopa Liidu kodanike
surma ning elukvaliteedi halvenemise põhjustajaid. Teine oluline
tegur on asjaolu- et II tüüpi diabeeti ja selle tüsistusi
diagnoositakse liiga hilja ning sageli avastatakse tüsistused alles
diagnoosi määramisel. Kolmandaks põhjuseks on see- et
ennetusmeetmete- varase avastamise ja diagnoosimise ning haiguse
tõhusa ravi tulemuseks võib olla Euroopa rahvastiku diabeedist
tingitud suremuse vähenemine- keskmise oodatava eluea pikenemine ja
elukvaliteedi tõus.

Ühinenud rahvaste organisatsioon on omakorda diabeedi kohta
seisukoha võtnud ÜRO resolutsiooni kujul. Dokument kutsub kõiki
liikmesriike- asjaomaseid ÜRO süsteemi organisatsioone ja teisi
rahvusvahelisi organisatsioone- samuti kodanikuühiskonda koos
valitsusväliste organisatsioonide ja erasektoriga tähistama kohasel
viisil ülemaa-ilmset diabeedipäeva- et suurendada avalikkuse
teadlikkust diabeedist- selle komplikatsioonidest- vältimisest ja
hooldusest- sealhulgas hariduse ja massiteabevahendite kaudu. See
julgustab liikmesriike koostama riiklikku strateegiat diabeedi
vältimiseks- raviks ja hoolduseks kooskõlas oma tervishoiusüsteemi
säästliku arenguga.

Küsimusele- miks Euroopa ja maailma tipp-poliitikud selliste
teemadega tegelevad ja ametlikke seisukohti väljendavad- võiks
vastata nii: diabeet on krooniline ja süvenev tõsine seisund- mille
all kannatab EL-is enam kui 25 miljonit inimest. Eeldatavasti
kasvab see arv 2025. aastaks 16% võrra.  Ainuüksi Euroopas
ohustab eeldiabeet ligikaudu 60 miljonit inimest. Seega aitab EL-i
diabeedistrateegia EL-i liikmesriikides rahvatervise kulusid
kontrolli all hoida- sest diabeeditüsistuste kulud moodustavad
kõigist tervishoiukuludest 5-10%.

Otseselt kulutatakse diabeediravile maailmas praegu 286 miljardit
USA dollarit. 2025. aastaks tõuseb see 396 miljardi
dollarini.

Prantsusmaal on aastased kulutused ühe diabeetiku kohta 3084 eurot
ehk 48 110 krooni.

Milline on olukord Eestis?

•• 2006. aasta andmetel on Eestis teadaolevalt 40 000
suhkur-tõbist- neist 11 500 süstis insuliini ning 28 500 ravis
ennast vere suhkrusisaldust langetavate tablettidega.

•• Arvatakse- et suhkurtõbiste arv ähvardab 2010. aastaks
kahekordistuda- seega on viimane aeg midagi ette võtta.

•• Samas tempos jätkates ei ole Eesti tervishoiu eelarve tulevikus
suuteline katma diabeedi tagajärjel tekkinud kulutusi- samuti pole
võtta piisaval määral tervishoiutöötajaid- et hooldada
haigestunuid.

•• Suure ressursside kokkuhoiu tagaks tõhus ennetustöö- sest 90%-l
haigusjuhtudest on tegemist II tüüpi diabeediga- millesse
haigestumine on pooltel juhtudel tingitud eluviisidest - vähesest
liikumisest ja valest toitumisest.

Kiiresti on vaja toimivat programmi

•• Juba 2006. aastal korraldatud tervisekäitumise uuringu
tule-mused näitavad- et ligi pooled (46-5%) Eesti inimestest on
ülekaalus või rasvunud.

••Kõige tõsisem on kaaluprobleem väikese sissetulekuga (2000-3999
krooni) meeste ja naiste ning suure sissetulekuga (üle 7000 krooni)
meeste seas- kellest 55% on ülekaalulised või rasvunud. Samuti
tuleb endale teadvustada- et kord juba tekkinud suhkurtõbi puudutab
meid kogu elu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.