Kohtuarst tunneb retseptist puudust

Kohtuarstid on veidras seisus. Lõpetanud
arstiteaduskonna, läbinud residentuuri, alluvad nad erinevalt ülejäänud
meditsiinivaldkonnast justiitsministeeriumile. Neil pole vastuvõttu
nagu ja neile saadavad patsiente õigusorganid. Lisaks surnutele tegelevad
nad ka vägivalla ohvriks sattunud elavate inimestega. Aga ootamatult selgus, et
neil pole enam retseptiõigust.


“Eelmisel aastal hakkasime uusi retsepte küsima ja siis selgus, et meile ei anta. See tähendab, et kohtuarstil pole õigust retsepti kirjutada,” oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arenduse direktor Marika Väli jahmunud.
Patoloogil õigus olemas
Paradoksaalsel kombel on retseptiõigus täiesti olemas patoloogidel.
Viimased tegelevad aga kudede uurimise ja lahangutega ning ükski elus patsient nende uksest sisse ei astu.


Väli sõnul käivad kohtuarstide vastuvõtul ka isikud – tavaliselt kannatanud ja mõnikord tekib vajadus rohtu väljastada. “Kuna me seda teha ei saa, siis palume neil pöörduda perearsti poolde,” kirjeldas ta.
Väli sõnul oleks neil vaja täiesti tavalist üldarstidele mõeldud retsepti kirjutamise õigust. Ta on seisukohal, et retseptiõigus peaks olema kõigil, kes on tervishoiuametis registreeritud.
Tervishoiuameti registribüroo juhataja Erna Mering nõustub, et retseptiõigus antakse tervishoiuametis registreeritud tervishoiuteenuse osutajale. “Kui kohtuarst on arstiteaduskonna lõpetanud ja meile dokumendid esitanud, siis on ta meil ka patoloogina kirjas ja omab arstikoodi,” kinnitas Mering. “Retsepte väljastab ja nende saamise õigust kontrollib aga haigekassa.”
Haigekassa asedirektor Lia Rannamets möönis, et kohtuekspertiisi instituudile nad tõepoolest retsepte ei väljasta, kuna sel asutusel pole tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba. “Kui arst töötab mõnes muus asutuses ja on sealt saanud retsepti blankette, siis me ei saa teda valvata,” tõi ta näite, kuidas tegelikult ka kohtuarstidel võiks reaalselt retseptiblankette olla ja selgitas, miks need haigla patoloogidel on.
Asutus vastutab


Rannametsa sõnul müüvad nad retsepti blankette vaid asutustele ja FIEdele, kellel on tervishoiuteenuste osutamise luba. “Määrav on tegevusloa olemasolu, sest juriidiline isik vastutab, mida arstid retseptidega teevad,“ selgitas Rannamets ja lisas, et see tuleneb ravikindlustusseadusest.
Registris olemine tähendab tema sõnul vaid seda, et arst võib kuskil asutuses tööle asuda või end FIEks vormistada. See on Rannametsa sõnul nagu kutsetunnistus, mis ei anna veel tegevusluba. “Tegevusloa vormistamiseks tuleb näidata ette ruumid, andmekaitsega seotud asjad ja dokumentatsioon,” selgitas ta.
Lahendusena näeb ta, et kohtuekspertiisi instituut soetab endale esmase vajalike ravimite tagavara.

Lisa kommentaar

  • Neeme Vool

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.