Ravi sõltub vanema jõust

Eestis puudub süsteem südamerikkega sündinud lapse kiireks suunamiseks välismaale operatsioonile

<strong>Kaasasündinud südamerikkega sünnib tuhandest lapsest 6-8 ning 7% neist vajab  operatiivset ravi kohe esimestel päevadel või kuudel. Kuna Eesti on väike ja kõiki kardiokirurgilisi operatsioone pole võimalik siin teostada- tuleks harvaesinevate kombineeritud südameriketega lapsed saata välismaale lõikusele.</strong><br /> Paraku on Eestis pered- kuhu selline laps sünnib- lisaks murele lapse tervise pärast silmitsi veel terve rea ületamatutena näivate probleemidega- kuna meil puudub süsteem nende laste suunamiseks vajadusel välismaale operatsioonile.<br /> Tallinna Lastehaigla pediaatrid Tiiu Jalas- Maila Raidmäe- Karin Uibo ja  Mari Laan on mures just nende patsientide pärast- kelle haigust peetakse Eestis paratamatuks ning kelle saatus sõltub paljuski just lapsevanemate aktiivsusest.<br /> Rikete hulka- mida Eestis ei opereerita või tehakse vaid abistav lõikus- kuuluvad ühine arterioosijuha oma variatsioonidega- ühine vatsake ja suurte veresoonte transpositsioon.<br /> Eestis on tuntuim patsient kindlasti Triinu-Liis- kelle ema  Kristel suutis Soome heategijate abiga vajaliku raha ja kontaktid kokku saada ning kellest kümme aastat tagasi tehtud operatsioonide tulemusel on saanud rõõmus ja eluterve laps.<br />  Samuti on Eestis muu maailmaga võrreldes teistsugune suhtumine Fallot` rikkesse. Eestis teostatakse lapsele radikaalne operatsioon kolme aasta vanuses- kuigi mujal maailmas tehakse selliseid operatsioone vajadusel juba kolme kuni kuue kuu vanustele lastele- vältimaks hapnikupuudusest tingitud ajutegevuse häireid.<br /> Eriti kurb on nende laste saatus- kes sünnivad vasaku vatsakese hüpoplaasiaga- mis Eestis opereerimisele ei kuulu.<br /> Alates 1985. aastast tehakse maailmas hüpoplastilise vasaku vatsakesega sündinud lastele operatsioone- mis võimaldavad neil ellu jääda. Neid lõikusi ei tehta kõikides riikides- kuid näiteks meie lähinaabrite soomlaste ja rootslaste tulemused on arvestatavad.<br /> “Sellise rikke osas peaks paranema ennekõike  juba looteaegne südamestruktuuri hindamine-” arvas lastekardioloog Tiiu Jalas. Teoreetiliselt on hüpoplastilise vasaku vatsakese sündroomiga südant võimalik diagnoosida juba 18. rasedusnädalal ning siis saavad vanemad kõiki tagajärgi ja võimalusi arvesse võttes ise valiku teha.

<em>Pikemalt loe edasi paberlehest</em>

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.