Autor: Triinu Laan • 12. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<strong>Kaasasündinud südamerikkega sünnib tuhandest lapsest 6-8ning 7% neist vajab  operatiivset ravi kohe esimestel päevadelvõi kuudel. Kuna Eesti on väike ja kõiki kardiokirurgilisioperatsioone pole võimalik siin teostada- tuleks harvaesinevatekombineeritud südameriketega lapsed saata välismaalelõikusele.</strong><br />Paraku on Eestis pered- kuhu selline laps sünnib- lisaks murelelapse tervise pärast silmitsi veel terve rea ületamatutena näivateprobleemidega- kuna meil puudub süsteem nende laste suunamiseksvajadusel välismaale operatsioonile.<br />Tallinna Lastehaigla pediaatrid Tiiu Jalas- Maila Raidmäe- KarinUibo ja  Mari Laan on mures just nende patsientide pärast-kelle haigust peetakse Eestis paratamatuks ning kelle saatus sõltubpaljuski just lapsevanemate aktiivsusest.<br />Rikete hulka- mida Eestis ei opereerita või tehakse vaid abistavlõikus- kuuluvad ühine arterioosijuha oma variatsioonidega- ühinevatsake ja suurte veresoonte transpositsioon.<br />Eestis on tuntuim patsient kindlasti Triinu-Liis- kelle ema Kristel suutis Soome heategijate abiga vajaliku raha ja kontaktidkokku saada ning kellest kümme aastat tagasi tehtud operatsioonidetulemusel on saanud rõõmus ja eluterve laps.<br /> Samuti on Eestis muu maailmaga võrreldes teistsugunesuhtumine Fallot` rikkesse. Eestis teostatakse lapsele radikaalneoperatsioon kolme aasta vanuses- kuigi mujal maailmas tehakseselliseid operatsioone vajadusel juba kolme kuni kuue kuu vanustelelastele- vältimaks hapnikupuudusest tingitud ajutegevusehäireid.<br />Eriti kurb on nende laste saatus- kes sünnivad vasaku vatsakesehüpoplaasiaga- mis Eestis opereerimisele ei kuulu.<br />Alates 1985. aastast tehakse maailmas hüpoplastilise vasakuvatsakesega sündinud lastele operatsioone- mis võimaldavad neilellu jääda. Neid lõikusi ei tehta kõikides riikides- kuid näiteksmeie lähinaabrite soomlaste ja rootslaste tulemused onarvestatavad.<br />“Sellise rikke osas peaks paranema ennekõike  juba looteaegnesüdamestruktuuri hindamine-” arvas lastekardioloog Tiiu Jalas.Teoreetiliselt on hüpoplastilise vasaku vatsakese sündroomigasüdant võimalik diagnoosida juba 18. rasedusnädalal ning siissaavad vanemad kõiki tagajärgi ja võimalusi arvesse võttes isevaliku teha.

<em>Pikemalt loe edasi paberlehest</em>