Autor: Violetta Riidas • 28. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helsingi ülikooli poolt koordineeritud EL-projektis uuritakse, kuidas laste immuunsüsteem pärast sündi küpseb ja kuidas keskkond mõjutab immuunsüsteemi kujunemist, teatas Mediuutiset.

Niinimetatud hügieenihüpotees lähtub sellest, et väikelaste vähenev infektsioonikoorem arenenud maades viib allergiliste ja autoimmuunhaiguste sagenemisele. Selline areng on täheldatav kõigis tööstusmaades pärast teist maailmasõda. Murettekitavalt kiiresti lisandub ka lapsepõlveaegne diabeet.„Põhimõtteliselt võib öelda, et söö mustust ja püsid tervena,“ muigab prof Mikael Knip.EL on eraldanud seitsmendas raamprogrammis Helsingi ülikooli poolt koordineeritud uurimisprojektile umbes kuus miljonit eurot hügieenihüpoteesi uurimiseks eriti 1 tüübi diabeedi ja allergia tekke puhul.Diabimmune- projektis osaleb 12 partnerit viiest riigist. Soome uurijad on juba pikemat aega uurinud soome ja Vene Karjala koolilaste autoimmuunsuse nähte ja allergilisi reaktsioone.Diabimmune- projektis uuritakse imikuid ja väikelapsi, et saaks uut teavet immuunsüsteemi küpsemise ja immuunsüsteemi ja keskkonna vastasitkustest mõjudest. Uuritavad leitakse Soomest, Eestist ja Vene Karjalast. Igas riigis jälgitakse enam kui 300 last sünnist kuni kolmanda eluaastani ja lisaks uuritakse igas riigis ka 2000 väikelast kolmandast viienda eluaastani.