Autor: Violetta Riidas • 4. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viltrop ütles ERR Uudistele, et inimkudede nakkusohutust kinnitavate haiglate argumentatsioon on pehmelt öeldes küüniline.

Tema hinnangul ei saa nõustuda väitega, et verd ja muid koenõresid nõretavad amputeeritud jäsemed on ohutud, kuna kõiki patsiente ei testita vere kaudu levivate viirusnakkuste suhtes, seega ei ole ka nende nakkusstaatus teada.Viltrop tõi välja ka selle, et kehtiv veterinaarseadusandlus nimetab kõiki loomakliinikutest ja lahanguruumidest pärinevaid jäätmeid ühemõtteliselt ohtlikeks, mis tuleb hävitada põletamise teel.Lisaks on Viltropi kinnitusel praktiliselt keelatud igasugune loomsete kudede matmine Eestis ja Euroopa Liidus."Ka koera matmise paik tuleks põhimõtteliselt keskkonnateenistusega kooskõlastada," märkis ta. Seega paistab tema hinnangul meie rahvatervishoiu alane seadusandlus ja käitumiskultuur olevat täielikult lapsekingades.Viltropi hinnangul on hämmastav, et sarnast seadusandlust ei ole olemas inimkudede suhtes."Praegu näib, et loomset päritolu bioloogiliste ohtude ohjamiseks oleme rajanud Hiina müüri, kuid inimesest lähtuvate ohutegurite vastu püüame astuda puutaraga. Mida tahan öelda - praegune suhtumine erinevatesse ohuteguritesse on selgelt ebaproportsionaalne," ütles ta.Viltropi sõnul valmistab praegune olukord ohtu inimestele, kes haiglajäätmeid käitlevad. "Nagu 'Pealtnägija' reportaažist selgus, ei ole need jäätmed tähistatud kui ohtlikud, mistõttu inimesed ei oska ennast vajalikul määral kaitsta," nentis ta.Viltrop leidis, et seadusandlust tuleks täpsustada nii, et ei oleks võimalik jäätmeid omatahtsi klassifitseerida ning tagada haiglate rahastamine sellisel tasemel, et nad saaksid ohutult jäätmeid käidelda. Kiire lahendusena ohtude minimeerimiseks näeb Viltrop jäätmete õiget märgistamist.