Ülekaaluliste uneaeg on lühem

Stanfordi ülikooli unehäirete kliiniku
andmetel on 40% täiskasvanutest ka päeval nii unised, et see häirib nende
igapäevaseid tegevusi, vahendas Arst.ee Terviselehte.

34% täiskasvanutest norskavad vähemalt mõnel ööl nädalas, 16% meestest ja 10% naistest teavad, et neil on une ajal esinenud mõnel päeval nädalas pause hingamises – ja seda aasta jooksul. 56% USA täiskasvanutest on üks või ka mitu insomnia tunnust.

Paljudel pole aga aimugi, et nad öösel norskavad või et neil hingamine öösel mõneks ajaks peatub.

See võib aga põhjustada mitmeid tõsiseid tagajärgi nagu vererõhu tõusu, ülekaalu, arütmiat, isegi infarkti, muudest päevase unisusega (mis paratamatult tekib kehva une tõttu) seotud probleemidest ja õnnetustest rääkimata.

Üksikud hingamispausid une ajal pole tavapäratud ega ohtlikud, kuid viis või enam hingamispausi ühe unetunni kohta on juba haiguse tunnus. Juhul kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegemist olla märksa tõsisema haigusega – obstruktiivse uneapnoega. Miks see haigus ühel inimesel tekib, teisel mitte, on tänaseni ebaselge. Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40–65 eluaastat ja naised alates 50. eluaastast.

Huvitaval kombel eksisteerib mingi seos uneaja pikkuse ja ülekaalu vahel. On kindlaks tehtud, et ülekaalulistel inimestel – nii lastel kui täiskasvanutel – on üllatuseks suurem tõenäosus veeta une rüpes vähem aega kui normaalkaalulistel. Pole selge, mis on siin põhjus ja mis tagajärg – hüpoteese ja teooriaid on mitmesuguseid. Warwicki ülikoolis arvatakse rohkem kui 600 000 inimese vastavate andmete põhjal tehtud kokkuvõttele toetudes, et lühike uneaeg võib olla rasvumise üks põhjustest.

Veel on leitud seos kroonilise bronhiidi ja norskamise vahel. Kui n-ö normaalsel norskajal, kes ei suitseta, on kroonilise bronhiidi tekke risk tõusnud suhteliselt vähe, siis suitsetava norskaja puhul on kroonilise bronhiidi tekke risk tervelt 86% suurem.

Võimalik, et norskamise vibratsioon tekitab bronhides põletikku, mis omakorda tekitab limast ollust, mis hingamist veelgi takistab. Seejärel tekib ka uneapnoe ehk hingamiskatkestus, mis raskendab olukorda veelgi.

Samas on võimalik ka teine asjade järjekord – bronhides tekib põletik mõne haigustekitaja või tubaka mürkide tõttu, see kutsub esile norskamise jne.

Kõige parema pildi sellest, kas unega on probleeme, millised need on ja kuidas nendest võiks jagu saada, saab ikkagi korralike uneuuringutega.

Unehäireid ravitakse erineval viisil. Esimene asi, millele arst teie tähelepanu pöörab, on eluviisid. Ülekaalulistel aitab norskamist ja hingamistakistust vähendada kaalu langetamine, stressist tingitud unehäireid saab ravida õhtuse jalutuskäigu, leebemate unerohtude, psühhoteraapia jmt vahenditega.

Tõsise, hingamispeetusega uneapnoe ravimine nõuab tihti teistsugust ravi – näiteks spetsiaalsete seadmete kasutamist uneajal, mis vähendavad sümptomeid kuni 90%.

Lisa kommentaar

  • Ketlin Beljaev

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.