Emeriitdotsent Mai Maser õpetab sööma

Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser
soovitab Virumaa Teatajas avaldatud artiklis süüa kolm korda päevas. Hommikul
tuleb Maseri sõnul süüa rohkem energiat andvaid süsivesikuid (pudrud, leib,
makaronid, kohupiim, puuvili, mahl) ja mitte liialdada rasvaste
võileibadega.

Lõunasöök peaks olema ajavahemikul kella 12–14, eelistada tuleks hästi mitmekülgset toitu, sobib ka rasvasem söök, heaks magustoiduks on puuvili.

Õhtusöögiga ei tasu liialdada, selle võiks lõpetada kella 19 paiku. Süüa mõõdukalt ja vähem magusat: saiakesi, pannkooke, ka kartuleid. Sobivad köögiviljad, pastatooted.

Kes on ülekaaluline, ei tohi kindlasti hommikusööki vahele jätta. Niipea, kui tuleb nälg, tekib isu millegi järele, ja kui kord sööma hakatakse, on raske söömist lõpetada.

Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine tagab organismile vajaliku toitainete koguse. Terve tööeas inimene ei vaja tavatingimustes midagi erilist juurde. Teatud juhtudel on toidulisanditest kasu, sest need aitavad organismil saada tagasi mingil põhjusel kaotatud funktsioonid või toetavad koos muu raviga tervise taastumist.

Toidulisandite hulk on apteekides väga suur. Neile tehakse laiaulatuslikult reklaami, kuid ostjal tuleb valida siiski väga läbimõeldult.

Tuntud tõde on, et C-vitamiini suured annused aitavad ennetada külmetushaigusi ja juba kujunenud haigusest kiiremini paraneda.

Ka stressi puhul on hea vitamiine võtta. Kui tavaolukorras piisab mitmekülgsest toidust saadud vitamiinidest, siis stressi korral saavad inimese enda varud otsa ja me vajame lisaannustamist.

Tasakaalustamata menüü korral, eriti aed- ja puuvilja puudulikul tarbimisel, tekib organismis vitamiinide ja mineraalide puudus. Peale selle ka taimsete toitainete (fütotoitainete) puudus.

Nendeks on sageli vitamiinid, kuid ka teised bioaktiivsed karotenoidid ja bioflavonoidid. Neid tunneme taimede värvikusest, sest just fütotoitained annavad taimede viljadele, õitele, lehtedele jt osadele värvi.

Siit tulebki hea soovitus – viis värvi iga päev taldrikule. See kaitseb külmetushaiguste, põletike, krooniliste haiguste ravitüsistuste, vähktõve, südamehaiguste ja paljude muude tõbede eest.

Pole kahtlust, et meie kliimas on imikutele ja eakatele, eriti üle 65-aastastele, vaja D-vitamiini juurde anda. Leidub hulgaliselt neid, kel vaja juurde võtta oomega-rasvhappeid, sest toiduga ei saada neid regulaarselt ega piisavalt.

Samas aga puudub näiteks tõendusmaterjal laialdaselt kasutatava külmetushaigusi ennetava, ainult greipfruudi seemnete ekstrakti sisaldava preparaadi efektiivsuse kohta.

Kas rasv on kahjulik?

Rasv on oluline toitaine, mida on iga päev vaja 25-30 protsenti päevasest energiahulgast, see on ligikaudu 60-70 g rasva. Ööpäevaseks vajalikuks rasvakoguseks võib arvestada 0,9–1,3 g kehakaalu 1 kg kohta.

See võiks jaguneda järgmiselt: määrderasva 20 g, toiduvalmistamiseks 10 g ja 35 g jääks varjatud rasva arvele. Rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K vaegus tekib eelkõige rasvavaese (küllastumata rasvhapete vaese) menüü korral.

Rasvad jagunevad kaheks: tahketeks küllastatud rasvhapeteks (näiteks seapekk) ning vedelateks küllastamata rasvhapeteks (õlid).

Teadlased ei soovita süüa tahket rasva suures koguses, sest varjatult saame seda niikuinii liha- ja piimatoodetest ning piimast.

Kuid nn head vedelad rasvhapped jagunevad veel kaheks: mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Siit tuleb juurde üks oluline tarkus – nimelt, kui keha on võimeline toitaineid ise muutma ja kasutama vastavalt rakkude vajadustele, siis osa rasvhapetest peab kindlasti toidust saama.

Nendeks ongi asendamatud polüküllastamata rasvhapped (oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped), mida saab kaladest ja teistest meresaadustest, taimeõlidest, margariinidest, seemnetest.

Et kala süüakse liiga vähe, on väga kasulikud oomega-rasvhapetega rikastatud leivamäärded – margariinid. Praegu müügil olevates Rama margariinides on lisatud oomega-3 rasvhapet ning rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E.

Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et õiges koguses on nii taimsed õlid kui ka loomsed rasvad mõlemad vajalikud, kuid eriti tuleb tähelepanu pöörata nende vahekorrale ning oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete saamisele.

Viimasel ajal soovitatakse süüa kiudaineid suuremas koguses ja lisada neid toidule igal võimalikul juhul. Seda tegelikult ei ole vaja teha. Kui toiduks on leib, puder, puu- ja köögiviljad, siis saame kätte kogu vajaliku koguse kiudaineid.

Liigne kiudainete söömine ohustab sellega, et kiudained imavad endasse soolestikust ka kasulikke aineid, näiteks kehale vajalikku kaltsiumi, ja viivad selle organismist välja. Näiteks eakatel on osteoporoosi oht, ja liigse kiudude söömisega süvendame seda veelgi.

Piima võib juua, kui ei ole laktoositalumatust. Ülekaalulistel on soovitav valida lahjemaid jooke, nagu pett, süüa maitsestamata jogurtit. Head ja kasulikud on piimhappebakteritega rikastatud Helluse tooted.

Pre- ja probiootikumide lisamine on hea seedimisele, see tasakaalustab seedesüsteemis bakterite kooslust ja soodustab seedetegevust. Nii et biojogurtite tarbimine on tõenduspõhiselt soovitatav.

Lisa kommentaar

  • Ketlin Beljaev

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.