Ferenc Szirko võrdleb enneaegsete laste ravis toimunud murrangut vormel-1 arenguga

Tallinna lastehaigla vastsündinute
osakonnas lebavad hämara valgusega kuvöösides tibatillukesed titad,
kellesarnaseid meditsiin veel hiljuti aidata ei suutnud, kirjutas Postimees.

Praegu on väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste ellujäämise protsent ehk elulemus Eestis 84. Mullu jäi meil 186st enne 32. rasedusnädalat sündinud lapsest ellu 157.

Ida-Tallinna keskhaigla sünnituseelse osakonna juhataja Ferenc Szirko võrdleb enneaegsete laste ravis toimunud murrangut autotööstuses vormel-1 arenguga. «Võrrelge 20 aasta tagust autot ja vormelit tänapäevasega. Kogu süsteem on arenenud, nii ka laste ravi puhul,» rääkis ta Postimehele.

Szirko sõnul on praegu raske mõeldagi, et veel mõni aeg tagasi kehtinud normide kohaselt polnud arstid kohustatud alla kilost last elustama, sest neid ei loetud inimeseks. «Tegelikult hakkab alates poolest kilost lapse sisse elujõud tulema, kuid ellu on jäänud ka väiksemaid.» Beebi elujõu määrab aga eelkõige raseduse pikkus.

Eesti neonatoloogid ehk vastsündinute arstid peavad murranguks 15 aasta tagust juunikuud, kui pärast pikki vaidlusi ja kõhklusi otsustati läänest üle võtta uued kriteeriumid – lapseks hakati nimetama vastsündinuid alates 500 grammist ning 22. rasedusnädalast. «See oli kõigile väga suur väljakutse,» tõdeb Tartu Ülikooli lastehaiguste dotsent Anne Ormisson.

Määravaks sai naistearstide, ämmaemandate, lastearstide ja õdede töö ühendamine. Samuti piirkonnastamine ehk keerulisemate sünnituste koondumine kahte keskusesse – Tartusse ja Tallinna. «Laps peab sündima seal, kus on kogemused,» on Ormisson veendunud.

Arstide sõnul lonkab vastsündinute ravi süsteem veel siiski üht jalga, sest puuduvad keskused, kus laste sünd ja ravi toimuks n-ö ühes kehas. Eestis kehtib ikka veel peaaegu et nõukogudeaegne süsteem, kus vastsündinutega tegelevad spetsialistid töötavad eri majades – sünnitusmajas ja lastehaiglas, kus tehakse intensiivravi.

Viimaste aastate märksõnaks on olnud ka enneaegsel sünnitusel ellujäänud laste edaspidise elukvaliteedi tõstmine.

Kahe kõrgema etapi haigla – Tallinna lastehaigla ning Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku juurde loodi hiljuti riskivastsündinute tervisekeskus, kus lapsi jälgitakse teise eluaasta lõpuni. Seda teeb reeglina seesama meeskond, kes lapse elule aitas.

«Kui enneaegne laps saab kaheaastaseks, ei tee me enam arengus allahindlusi, ta peaks olema samasugune nagu terve, ajaliselt sündinud laps,» ütleb Toome.

Enneaegsete laste ravi on kulukas, seda möönavad kõik arstid. Toome sõnul tõuseb sellest tegevusest aga suurt tulu, sest terveks ravitud last ootab ees pikk elu.

Naiste- ja lastearste paneb nördima dr Andres Ellamaa arvamusartikkel 2. juuni Postimehes, milles ta võrdleb enneaegsete laste ravi looduse ümberkujundamisega. Seda põhjusel, et neil lastel olevat hilisemas eas märkimisväärseid terviseprobleeme.

Ormissoni sõnul vastab tõele, et enneaegsetel võib olla tulevases elus rohkem terviseprobleeme. «Kuid kui laps on elusalt sündinud, siis me peame teda aitama. Me peame lähtuma sellest, et elu on püha,» ütleb arst.

Kuigi enneaegsete laste terviseuuringuid Eestis napib, näitavad need vähesed, mis tehtud, et arstid on õigel teel. Eelmisest aastast on meil olemas enneaegsete laste register.

2003. aastal uuris dr Ormissoni rühm Eestis 50 1500-grammise sünnikaaluga beebit kolmeaastaselt ja sai teada, et 44% neist olid täiesti terved.

1991. aastal loodud sünniregistri algataja, Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja professor Helle Karro sõnul aitab adekvaatne statistika olukorda paremini hinnata. «Selliste andmete olemasolu on õigete otsuste tegemise vältimatu eeltingimus,» ütleb Karro. Sünniregistris on andmed kõigi Eesti laste kohta.

Praegu käib uuring Tartus ja Tallinnas, kus jälgitakse 2002. ja 2003. aastal sündinud enneaegseid, kes on saanud viieaastaseks.

Uuringu tulemused on olemas järgmisel kevadel. «Praegu need viieaastased astuvad uksest sisse – suured, ilusad, terved,» kirjeldab Ormisson särasilmselt. See annab arstidele kindlustunnet ja positiivset meelt.

Lisa kommentaar

  • Ketlin Beljaev

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.