Vaid 13 protsenti kõnedest (ligikaudu 150) lõpevad kiirabi visiidiga, meditsiinilist nõustamist tehakse kaheksa protsendi ja päästemeeskonna väljasõit ühe protsendi kõnede korral. Tervelt 78 protsenti kõnedest ei puutu aga üldse häirekeskuse töövaldkonda, kirjutab Sakala.
Kui valekõned gruppidesse jagada, on üks kolmandik neist häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja Urmas Kohu sõnul sellised, mille puhul on inimestel tõesti häda, kuid niisugune, mis ei kuulu häirekeskuse kompetentsi. Teine kolmandik peab hädaabinumbrit infotelefoniks ja viimane kolmandik on need, kes tahavad end tasuta numbril välja elada.