1936ndal aastal oma liigi viimase esindaja kaotanud kukkurlooma koematerjalist eraldatud DNA geenijupp avaldus hiire arengus sisse samasuguse mustri järgi kui selle geeni vaste imetajates, vahendas Eesti Geenikeskus. Sarnasele metoodikale tuginedes on edaspidi tõenäoliselt võimalik elustada oluliselt väärikama vanusega DNA-d, pakkudes hindamatut teavet evolutsiooni ja eluslooduse mitmekesisuse tekkememehhanismide kohta. Lisaks võivad ürgsed DNA järjestused aidata aru saada sellest, millised on “elus” geenide toimimise mehhanismid.
Märkimist väärib ka fakt, et ajaloolise DNA eraldamiseks kasutati meetodit, mille on välja töötanud eesti juurtega mainekas paleogeneetik Svante Pääbo.