Karulauk pakub mitmekülgset loodusravi

Aias kasvaval karulaugul on mitmeid plusse:
pakub lehe- ja õiteilu ning samas loodusravi. Karulaugu häid omadusi ja
kasutusvõimalusi vahendas Eesti Ekspressile Urmas Kokassaar.

Tugevalt lõhnavat karulauku tunti germaani mütoloogias ammu ja temasse suhtuti vastandlikult. Oli uskumusi, mis väitsid, et karulauguga saab peletada kurje vaime ja deemoneid. Samas leidus neidki, kes arvasid, et tugevalõhnalises taimes peidavad end üleloomuliku mõjuga pahalased. Hoopis tasakaalukamalt suhtus karulauku rahvaravi. Karulaugu soodsat toimet organismile teati juba sajandeid tagasi. Varakevadise taimena oli loo nimitegelasel kindel koht kevadise vitamiinivaeguse tasandamisel ning skorbuudi ennetamisel.

Rohke karulaugu söömine aitas vabaneda ka paljudest seedekulgla suurematest (ussid) ja väiksematest (pärmseened) ebasoovitavatest allüürnikest ehk parasiitidest. Karulaugu lehtede ja sibulate viinaleotist on kasutatud kõrge vererõhu ja veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi puhul. Välispidiselt on karulauguga ravitsetud halvasti paranevaid pindmisi nahakahjustusi. Tänapäeval on karulauk toidutaimena kõige populaarsem Saksamaal. Lisaks paljudele originaalsetele toiduretseptidele populariseeritakse karulauku seal ka taimele pühendatud päevade ja võistluste korraldamisega.

Karulauku võime leida looduslikest kasvukohtadest mandri põhja- ja lääneosas ning saartelt. Taim eelistab kasvukohana eeskätt salu- ja lammimetsi ning puisniite. Kevadel soovib karulauk niiskust ja valgust, sest siis investeerib taim kiirelt ja rohkelt nii lehtede, õite kui seemnete arengusse. Inimene tajub looduses karulauku lausa mitme meelega. Pilku köidavad nii taime laiad tumerohelised läikivad lehed kui ka õisikukobaratesse koondunud tähekujulised valged õied. Meil õitseb karulauk mais-juunis, kusjuures mustjad seemned valmivad juulis. Selleks ajaks hakkavad ka karulaugu lehed tasapisi kolletuma, sest seemnete kujul on panus järgmise põlvkonna heaks tehtud ning algab puhkus järgmise aasta kasvuperioodiks.

Lisaks seemnetele paljuneb karulauk ka tütarsibulatega, kuid algsibulale lisandub neid vaid ühekaupa. Inimese lõhnameel tunneb karulauku küüslauguga sarnasest aroomist, sellest ka kunagised vanemad nimetused nagu metsküüslauk ja madulauk. Just lõhnast on abi karulaugu lehtede eristamisel teistest sarnastest, kuid mürgistest taimedest. Karulaugu lõhn tuleneb lenduvatest sulfiid-tüüpi väävliühenditest, millel on mikroorganisme hävitav toime. Toidutaimena on karulauk ülihea väävliühendite allikas. Ehkki karulauk kasvab meil looduses, kuulub ta siiski III kategooria kaitsealuste taimede hulka, mistõttu looduslikest kasvukohtadest teda üles kaevata ei tohi. Küll aga võib karulauku aias kasvatada, kusjuures lähtematerjali selleks pakuvad seemneid müüvad poed. Tõsi, seemnetest karulaugu kasvatamine nõuab palju aega ja vaeva.

Lisa kommentaar

  • Katre Pilvinski

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.