Autor: Katre Pilvinski • 2. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meetod põhineb avastusel, et rohevetika Chlamydomonas reinhardtii valgusretseptori abil on võimalik muuta valgustundlikeks rakke, millele loodus on andnud ülesande edastada retseptorite poolt elektriimpulssideks muudetud signaale ajju, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Neuroscience'i. Sellist lähenemist on proovitud juba paari aasta eest, kuid toona sai takistuseks asjaolu, et valgusimpulsi mõjul ei aktiveeru sugugi mitte kõik sellised rakud - miskipärast on oluline, et osad neist „vaikiksid”. Vastses uurimuses demonstreeriti võimalust, kuidas valgust tajuma panna vaid „õiget” tüüpi rakke, kuna vastasel korral jõuaks ajju tõlgendamatu impulsside segapuder.

Silma valgustundlike rakkude hävimine põhjustab mitmeid osalise või täieliku pimedaksjäämisega lõppevaid haigusi. Levinuim neist - vanurite silmapõhja kollatähni degeneratsioon (age-related macular degeneration) – on tänase seisuga ravimatu haigus, mis põhjustab umbkaudu iga kümnenda pimedusjuhu maailmas.