Jaanson: uuringutefondi summa tõstmine motiveeris tulemustasuga liituma

Eesti Perearstide seltsi juhatuse liige
Eret Jaanson rääkis perearsti tulemustasu süsteemi liitunute arvu kasvust, et ta
ei välista, et kõige kaalukama motiveerijana mõjutas perearste süsteemiga
liituma uuringutefondi summa tõstmine, mis liitunud perearstidel on 2008. aasta
aprillist 32% versus 27% mitteliitunutel.

Järgneb intervjuu Eret Jaansoniga:

Miks teie arvates on liitunute arv järsult kasvanud?

Kui 2006. aasta tulemustasuga (TT) alustades ei olnud eelnevalt lähtuda indikaatorite hõlmatuse protsendist ühegi osa kohta, va. WHO soovituslikud hõlmatus protsendid laste vaktsinatsioonidega hõlmatuse osas. Tagantjärele vaadates seati alustuseks väga kõrged eesmärgid (krooniliste haiguste puhul pidi jälgima 90% kogu selle kroonilise haiguse diagnoosiga haigete hulgast). Esimene aasta näitas, et justkui "kvaliteetselt" töötanuks TT-ga liitunud perearstidest vaid mõnikümmend arsti! Selline tulemus tekitas pettumuse ja tagasilöögi ning seetõttu oli 2007. aastal liitujate arv oluliselt väiksem.

Esimese aasta tulemustele toetudes leppisime HK-ga kokku reaalsed lävendi, milleks võtsime esimese aasta keskmise saavutatud hõlmatuse protsendi lisades 10%. 2007. aasta tulemused on täna avaldatud ja on minu hinnangul head, kuid HK leidis seda raviarvete töötlusel, et ka mitteliitunud perearstidest, kes ei esitanud oma kroonilitse haigete nimekirja 2007. aasta alguses, olid ca 120 perearsti täitnud 1. ja 3. osa kriteeriumid (profülaktiline töö ja perearsti lisapädevus). Teoreetiliselt oleksid võinud samuti saada tehtu eest lisatasu. See on küll veidi spekuleerimine, sest selle 120 kolleegi puhul ei saa HK võtta välja TT 2. ehk krooniliste haigete jälgimise hõlmatust, kuna ei ole nimekirju, mille alusel selle osa täitmist võimalik kontrollida, aga olen veendunud, et väga paljud nendest arstidest oleksid ka selle osa indikaatorite lävendi täitnud.

Seega näitas 2007. aasta, et selliste kriteeriumite alusel on võimalik haigeid jälgida ja töö süstematiseerimine on võimalik. 2008. aastal olime sunnitud välja jätma profülaktilise töö osast naiste mammograafiliste uuringutel käimise jälgimise, samuti emakakaela onkotsütoloogilise analüüsi ehk PAP sõeltestidel käimise, kuna antud tegurit ei saa perearst siiski oma otsese tegevusega mõjutada. Patsiendid ei läinud ka perearsti helistamiste ja konsultatsioonil veenmise järgselt soovitatud uuringule ja seetõttu ei saanud seda võtta kui objektiivset indikaatorit näitamaks perearsti töö kvaliteeti. PAP uuringute tegemise tõime TT süsteemi lisapädevuse osasse kui võimaluse perearstidel endal emakakaelauuringuid teostada ning selle osa lisafinantseerimisega sellel aastal saame motiveerida perearste teostama enamat lisategevust (siia osasse kuulub lisaks ka pisikirurgia ja rasedate jälgimine).

Väga olulise faktorina ja ma ei välista, et kõige kaalukama motiveerijana mõjutas perearste TT-ga liituma uuringutefondi summa tõstmine, mis liitunud perearstidel on 2008. aasta aprillist 32% versus 27% mitteliitunutel. Eelnevatel aastatel oli kuulda kolleegide nurinat just selles osas, et haigeid korralikult uurides on uuringute rahakulu suurem, kuigi arvutused on näidanud, et kui TT kriteeriume täita 100% (mis ei ole täna tegelik lävend) moodustas see uuringufondi kogurahast 16,8% HK andmetel. Tänane 32% uuringutefondi raha lubab teha perearstil enam lisauuringuid igas valdkonnas ja täita hästi ka TT kriteeriume.

Kas eeldasite, et sellel aastal kasvab perearstide arv, kes liituvad süsteemiga?

Jah lootsin küll. Olen aastaid nii Eesti Perearstide Seltsi (EPS) ja varem Tallinna Perearstide Seltsi (TPS) juhatuses üheks oma eesmärgiks ja südameasjaks seadnud perearstide töö kvaliteedi tõstmist, mis omakorda tõstaks kogu perearstinduse mainet, seda nii kolleegide- eriarstide, kui ka loomulikult patsientide silmis. Arvan, et antud suund, mille oleme võtnud, küll jah põhjustab enam lisatööd ja ressurssi, kuid kindlasti annab perearsti tööle hoopis rohkem sisu ja huvitavust, kui lihtsalt tõendite kirjutamine, aruannete täitmine ja nohu ravimine, millele me paraku igapäevaselt ikka liiga palju oma ajast kulutame. TT kriteeriumite järgimine ei ole kindlasti mõeldud vaid perearstidele, vaid eeldab kogu perearsti meeskonna töökorralduse ülevaatamist ja vajadusel muutmist efektiivsemaks. Ka on järgmise aasta kulumudelisse planeeritud teise õe finantsid. Olen veendunud, et see suund ajendab mõtlema kõiki enam, kuidas paremini ja efektiivsemalt oma igapäevatööd teha. Tänane lisaraha, mis küll paljude arvates ei ole tänasel päeval just põhimotiveerija (kuulun ka ise sellesse rühma), võiks kindlasti suureneda ja selles suunas oleme HK-ga koosolekutel juba konkreetsemaid mõtteid vahetanud.

Mida tähendab TT Eesti tervishoiusüsteemi jaoks?

Tugev ja kvaliteetselt toimiv esmatasand on nagu korralik vundament ja oma ülesandeid hästi ja süstematiseeritult täites võtab ära järgmistelt etappidelt selle töö, mis võiks juba täna olla perearsti igapäevane elementaarne töö. Toon näiteks hüpertoonia diagnoosiga haige jälgimise ja ravi, samuti teise tüübi diabeedi, mille ravijuhis perearstile just valmis, võiks olla enamikel juhtudel perearsti jälgida. Eriarstid, kelle ressurss on juba täna piiratud (mis ei tähenda, et perearsti ressurss oleks justkui täna alakoormatud) ja tulevikus muutub kõigi erialade ressurss veelgi piiratumaks, siis eriarstid saaksid tegeleda keerukamate ja tõesti eriarstiabi vajavate patsientidega, perearstidel koos oma meeskonnaga on loodud selleks kõik eeldused.

Mis on tulemustasu süsteemi eesmärk?

Teha head tööd vastavalt ravijuhistele; keskenduda patsiendile sisuliselt, mille eesmärgiks on, et kogu perearsti meeskond saaks sobiva sagedusega tegeleda kõigi nimistu patsientidega; soodustada ennetustööd; nakkushaiguste leviku tõkestamine; esile tõsta head tööd tegevad perearstid.

Kui suurt liitujate arvu kasvu prognoosite järgmiseks aastaks?

Ei prognoosigi, ma arvan et 100% oleks ideaal, kuid arvan, et liiga optimistlik. Hetkel saavutatuga olen juba rahul, kuid alati saab paremini.

Kui suured on erinevad tulemustasud?

Kui rääkida summadest, siis täna 0,8 koefitsiendiga täites 3200 krooni ja 1,0 täites 4000 krooni kuus. Lisaraha perearstidele läheb väljamaksmisele ühekordse summana aastas lähikuude jooksul.

Jaanson selgitas lisaks uuringufondi kasutuse tausta tuginedes haigekassa andmetele, et 2006. aasta tulemustasus osalevate perearstide uuringufond (23%) moodustas 76 506 839 krooni. Tegelikult kulutati sellest tulemustasu jaoks 4,8% ehk 3 658 402 krooni. Juhul, kui kõik oleksid 100% teinud nõutavad uuringud, oleks kulu olnud 15,8% ehk 12 115 367 krooni.

2007 I poolaasta: tulemustasus osalevate perearstide uuringufond (27%) moodustab (aastas kokku) 92 332 189 krooni. Arvestusega, et kõik saaksid 100% nõutavatest uuringutest aasta lõpuks tehtud (selleks on tegelik tulemus perearstide TT kolmas osa korrutatud 3-ga ning muus osas arvestatud, et kõik sihtrühma isikud saaksid vastava indikaatoriga hõlmatud), oleks kulu 16,8% ehk 15 509 160 krooni.

NB! Raseduse jälgimise kulu on hetkel arvestatud tegeliku kulu protsendi sees, aga nagu me teame, makstakse rasedate eest veel lisaks täiendavalt 27%-le. (2006. aastal oli kulu rasedate jälgimisele umbes 205 tuhat krooni, 2007 I poolaasta tegelik kulu oli 135 tuhat krooni).

Lisa kommentaar

  • Katre Pilvinski

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.