Autor: Katre Pilvinski • 4. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mathiesen ütles, et selle juures, millal ravi muutub välismaal kättesaadavaks kõigile, on iseküsimus, kes maksab. „Kas patsient ise või teda kindlustanud kindlustusselts. Samuti on oluline see, mis ulatuses kindlustus teenuse maksumuse kataks,“ lisas ta.

„Praegu on Euroopa Liidus ühe võimalusena näiteks arutlusel idee, et isiku kindlustajariik tasaarveldab teise riiki tervishoiuteenuseid saama pöördunule kindlustajariigis endas kehtivates teenuste hindades ja kahe riigi hindade vahe tuleb isikul endal katta. Hetkel ei saa ennustada, millisena ja millal see kava lõpuks realiseerub, sest osalised on kõik EL liikmesriigid ja otsus tehakse konsensuse alusel,“ selgitas Mathiesen.„Tervishoid Eestis on korraldatud nõnda, et kui ravikindlustatu pöördub meditsiiniasutusse, siis temalt raha küsimine on reguleeritud riiklike õigusaktidega. Selles osas ei ole meil täiesti õigustatult turumajandust, mida iseloomustab täielik majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena,“ rääkis ta turumajanduse võimalikust toomisest tervishoidu.