Enamasti peale 65-ndat eluaastat algav Alzheimeri tõbi on raske närvisüsteemi haigus, mis põhjustab praegusel ajal lõviosa dementsuse ehk nõrgamõistuslikkuse juhtudest. Kuna Alzheimeri tõve levimus näitab seoses maailma elanikkonna suurenemisega ilmekat kasvutendentsi, on selle haiguse uurimine muutunud väga populaarseks teadusteemaks.
Kuigi Alzheimeri tõvele pole siiani leitud head ravimit, on tänu mahukale uurimistööle üsna hästi teada haiguse tekkepõhjus: sünapsitesse ehk neuronitevahelistesse kontaktidesse moodustuvad amüloid beeta (Aß) nime kandva peptiidi ladestused, mis takistavad neuronite „suhtlemist“.