Jätkuv lein võib olla tõsise leinasündroomi märgiks

Teadlased on leidnud muudatused
informatsiooni jagamisel erinevate ajukeskuste vahel, mis on leinasündroomi
põhjustajaks.

Kui lähedastest keegi sureb, siis leina emotsionaalne intensiivsus aja jooksul väheneb. Kuid tõsise leinasündroomi puhul kestab lein kuid ja vahel isegi aastaid ning tagasi pöördumine normaalse elurütmi juurde võib olla väga raske, kirjutas Washington Post.
Leinast on saanud pidev psühholoogiline probleem ehk leinasündroom võib esineda vähemalt 20 protsendil inimestest, kes on kaotanud oma lähedase. Aju skaneerimise tehnoloogia on võimaldanud teadlastel leida bioloogiline juhtnöör, mis aitab kinnitada ja selgitada leinasündroomi olemust.
New Yorgi Stony Brook´i ülikooli psühholoogiaprofessori Camille B. Wortman`i sõnutsi on väga oluline ära tunda ja teada, kuidas leinasündroomi ravida.
"Inimestel, kes põevad komplitseeritud leinasündroomi, reageerib aju teisiti, võrreldes nendega, kel sündroom puudub,"selgitas Columbia ülikooli psühhiaatriaprofessor Katherine Shear.
Uuringu jaoks vaadeldi 11 naist, kel esines komplitseeritud leinasündroomi. Katsealuste ajutegevust uuriti aju magnetresonants uuringu abil, mille käigus näidati katsealustele lähedaste pilte ja analüüsiti nende reaktsioone.
"Tahtsin teada, millised muutused toimuvad ajus leinaprotsesside ajal ja võrrelda saadud tulemusi nendega, kes suudavad uue olukorraga kohaneda ja kes seda ei suuda. Küsimuse all oli, kas ajutegevus reageerib leinale erinevalt,"selgitas uurimistöö juht Mary O Connor.

Uuringust selgus kummaline tõsiasi, et leinasündroomi all kannatavatel reageeris aju mõnukeskus. "Siinkohal võib leinasündroomi all kannatavatel olla õnnelike mäletuste sõltuvus. Intensiivne igatsus kaotatu järele," selgitas Harvardi meditsiinikooli psühhiaatriaprofessor Holly Prigerson. "Aju emotsionaalsete keskuste arvates on lahkunu isik ikka veel meie seas. Aju mõtlev keskus aga teab, et lahkunu on surnud, kuid see informatsioon ei ole jõudnud aju emotsionaalsesse keskusesse. See aga selgitab, miks depressiooniravimid ei anna leinasündroomi puhul soovitud tulemusi, sest depressiooniravimid mõjutavad serotoniini tasakaalu, mitte ei reguleeri dopamiini tootmist, mis on seotud mõnukeskusega," selgitas Shear.
Lisaks aitab avastus ajusosade toimimisest leinaprotsesside ajal, välja arendada leinasündroomi raviks paremaid psühhoteraapia meetodeid. Sheari arvates aitab surmadetailidesse keskendumine paremini erinevatel ajuosadel informatsiooni edastada ja töödelda.

Lisa kommentaar

  • Kristina Kruuse-Tezak

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.