Spordipsühholoog aitab sportlasel ärevust kontrollida

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia teadur
Aave Hannus on õpetanud spordipsühholoogilisi oskusi nii sportlastele kui
treeneritele.

Spordipsühholoog proovib analüüsida, miks mõni suudab suurvõistlusel teha tipptulemuse, aga teist tabab kõrbemine, kirjutas Postimees.

Mis siis saab, kui paaniline ärevus tekib?

Esiteks, kui ärevus läheb liiga suureks, suureneb lihaspinge ja sportlane ei suuda oma keha enam niimoodi koordineerida, nagu trennis vähema ärevusega harjunud.
Teiseks, trennis on ta harjunud rahulikult keskenduma tehnikale ja taktikaliste otsuste tegemisele, võistlusel võib aga osa tähelepanu kuluda sellele, et peab tegema tulemuse. Selle võrra jääb jällegi vähem ressursse keskenduda tehnikale ja taktikale. Siit tulevadki vead sisse.

Tooge mõned näited pisiasjadest, mis võivad sportlase sooritust olümpial häirida.

Olümpia on suur paindumatu ja bürokraatlik masinavärk, mis paneb sportlasi ootamatutusse olukordadesse ja kus on hästi palju teadmatust. Teadmatus tekitab ärevust.
Või näed konkurenti, keda oled terve hooaja võitnud, aga siis tekib mõte, et kuidas täna läheb.

Kas sellised ärevushood esinevad vaid algajail või tuleb neid ette ka kogenud sportlastel?

Austraalia ujuja Ian Thorpe kommenteeris pärast olümpiavõitu Sydneys, et ta ei kujutanud enne ette, et ta nii närvi läheb. See oli talle täesti ootamatu: astuda basseini juurde ja näha rahvamasse. See võib põlve korraks nõrgaks võtta küll.

Kust jookseb piir motiveeriva ja pidurdava ärevuse vahel?

Piir jookseb sealt, kus ärevusest saab muretsemine ja hirm. Nii kaua, kui see on elevus ja põnevus, seni see soodustab sooritust. Olümpia on paindumatu ja bürokraatlik masinavärk, mis paneb sportlasi ootamatutusse olukordadesse. Kui tekib hirm ja keskendumine sellele, mida treener mõtleb, mida ajakirjandus kirjutab ja mida sponsorid arvavad, siis see hakkab sooritust halvendama.

Kas spordipsühholoogias leidub mõni nõks, mis aitaks kaasa kas või väikse ime sünnile?

Ei. Eelmiste olümpiate ajal on aeg-ajalt kostnud hüüatusi, miks ei saadetud olümpiale psühholoogi. Olümpial ei ole psühholoogil enam midagi teha. See töö tehakse ära enne olümpiat. Teaduslik teadmine ütleb, et psühholoogiline treening peab algama 18 kuud varem. Sellega on sama mis kehaliste võimete ja tehniliste oskustega – need peavad automatiseeruma. Psühholoogilised oskused, oma mõtete suunamise ja kujutluste kasutamise oskus peavad ka automatiseeruma. See võtab pikalt aega.


Lisa kommentaar

  • Kristina Kruuse-Tezak

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.