55 miljonit jäi puude rehabilitatsiooniks kasutamata

Eelmisel aastal jäi riigieelarvest
kasutamata 55 miljonit krooni, mis oli mõeldud puudega inimeste
rehabilitatsiooniks. Sel aastal võib jääda üle veelgi rohkem rehabilitatsiooniks
määratud raha.

Tänavu võib kokku kuhjunud 141 miljonist kroonist kasutamata jääda samuti üle poole, kirjutas Eesti Päevaleht.

14 000 inimest 120 000-st, kellel on selleks õigus. Aasta alguses oli sanatoorsete rehabilitatsiooniasutuste järjekorras 5000 inimest. Selliste vastukäivate arvudeni jõudis riigikontroll oma rehabilitatsiooniteenuse auditis. Tegemist oli järelauditiga – kahe aasta eest kontrolliti sama asja, kuid nüüd selgus, et siis esile toodud puudusi ei ole siiani suudetud kõrvaldada.
“Meie eesmärk ei olegi see, et kõik puudega inimesed peaksid rehabilitatsiooniteenust saama,” kommenteeris sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Marina Runno. Näiteks ei peaks seda teenust tema sõnul saama inimesed, kes tahavad saada üksnes taastusravi või sanatooriumiteenuseid – just seda aga enamik eakamaid puudega inimesi soovib.

Raha on Runno sõnul nii palju üle jäänud sellepärast, et teenustel on ajalised mahupiirangud. Täiskasvanud võivad saada aastas kuni 5000 krooni eest ja lapsed kuni 15 000 krooni eest teenuseid. Plaani tegemine maksab aga juba ligi 2000 krooni.

Ametniku sõnul on uuendustega kavas hakata selekteerima õigeid teenusevajajaid ning võimaldada neil siis saada rohkem teenuseid. “Ka 75-aastane võib vajada rehabilitatsiooni, selleks, et uuesti käima või rääkima hakata või uuesti tööoskust õppida,” selgitas Runno.

Puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Helve Luige sõnul on probleem selles, et teenuseid ei suudeta kvaliteetselt osutada. “Asutusi justkui on päris palju, üle 60, aga nende teenus ei ole tihtipeale inimesele vastuvõetav,” selgitas Luik. “Alati on kasulikum plaani teha, selle eest saab raha kohe kätte. Osa nendest teenust ei osutagi, teevadki ainult plaane.”

“Kahjuks ei tea siiani väga paljud ajutrauma läbi elanud ning puudega noored, et neil on selline võimalus,” ütles taastusraviarst ja rehabilitatsioonikeskuse Adel Eesti juhataja Riina Kallaste Päevalehele mullu samal teemal rääkides. Tema sõnul on see aga väga oluline, et just noored inimesed saaksid ravi, sest see tõstaks tugevasti nende elukvaliteeti ning aitaks iseseisvuda. Kallaste, kes võttis ühendust ligi 50 lapsepõlves ajutrauma üle elanud noorega, selgitas välja, et neist vaid 37 protsendil on koostatud rehabilitatsiooniplaan. Niivõrd väikse protsendi põhjuseks on enamasti teadmatus.

Lisa kommentaar

  • Kristina Kruuse-Tezak

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.