Autor: Triin Tabur • 18. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurijatele on inimaju evolutsiooni küsimus kõvaks pähkliks kahel põhjusel: esiteks on teadmised kõrgemate ajufunktsioonide molekulaarsest olemusest veel üsna puudulikud, teiseks ei saa ainult inimesele omaseid tunnuseid uurida üheski mudelorganismis. Siiski on võimalik võrrelda tavalisi inimesi nendega, kellel teatud kõrgemad ajufunktsioonid on häirunud – vaimuhaigetega, kirjutas Novaator.

Kuna on teada, et inimese aju kasutab ligi viiendiku omastatud toiduenergiast (teistel primaatidel umbes 13 protsenti ja teistel selgroogsetel 2-8 protsenti), on tõenäoline, et muutused energiametabolismi geenides on inimaju kiire arenguga ühel või teisel viisil seotud. Skisofreenia ja teised vaimuhaigused võivad aga tekkida niipea, kui suutlikkuse piirini timmitud aju ainevahetuses tekib väikseimgi rike.