E-tervis muudab tervishoiusüsteemi kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on
e-tervis Eesti jaoks suur väljakutse avardades Eesti e-maailma võimalusi
veelgi.

„See on ainulaadne süsteem, mis käsitleb kõiki osapooli: abivajajaid, arste, otsustajaid, kes määravad ravi ning lõpuks võidab sellest ka Eesti riik, kes hakkab saama adekvaatset statistikat elanike tervisenäitajatest,“ ütleb Maripuu. Aastaks 2013 on üle Eesti käivitunud digitaalne terviselugu, digitaalne registratuur, digiretsept ja digipilt.

Ministri väitel võidavad e-tervise rakendamisest kõige enam lapsed, kes sünnivad alates 1. jaanuarist 2009. Nende kohta on algusest peale kronoloogiliselt olemas kõik tervist puudutavad andmed.

Maripuu kinnitab, et süsteemi kasutuselevõtuga paraneb ravikvaliteet ja inimene saab teadlikumaks oma tervisest. Inimesel saab olema võimalus oma terviselugu jälgida iga päev kellaajast olenemata – just siis, kui see vajalik peaks olema.

Lisaks sellele, et inimene ise saab vaadata kõiki oma terviseandmeid, saab ta tulevikus läbi patsiendiportaali teha tahteavaldusi doonorluse ja ravi kohta. Näiteks, kui inimene ise ei saa minna oma arsti poolt välja kirjutatud ravimeid välja ostma, siis saab seda teha see inimene, kellele inimene on arsti juures selle volituse andnud. See muudab Maripuu arvates kõikide elu paremaks ja mugavamaks.

Oluliseks muudatuseks saab olema e-registratuur, mille kaudu tekib võimalus endale interneti teel arsti juurde aega broneerida. Inimene saab läbi portaali vaadata, millises raviasutuses on lühem järjekord ja milline neist suudab pakkuda patsiendi jaoks sobivat aega. „Mis aga kõige tähtsam - kui oled ennast interneti teel arsti juurde registreerinud, siis saadab süsteem sulle hiljem ka sellekohase meeldetuletuse,“ räägib minister süsteemiga kaasnevatest võimalustest. „ Ligi 30% end arsti juurde kirja pannutest ei tule kokkulepitud päeval ja kellaajal visiidile. Palju inimesi on järjekorras ning samal ajal istub ja ootab arst patsienti, keda ei olegi tulemas,“ lisab ta.

E-tervis on kasuks tervishoiusüsteemile tervikuna. See on samm edasi Eesti tervishoiu korralduse lihtsamaks muutmise ja teenuse kvaliteedi parendamise suunas.

Digiregistratuur vähendab tulevikus kindlasti e-tervise osana haiglate registratuuride töökoormust ja paberitöö hulka ning annab täpsema ülevaate ravijärjekordade pikkusest, mis võimaldab kiiresti võtta vastu otsuseid, et leevendada kitsaskohti,

Oluline muutus toimub juba käesoleva aasta 1. septembrist, kui jõustub ravikindlustusseaduse muudatus. Nimelt, kui patsient jätab ettenähtud ajal arsti juurde minemata ja sellest arstile ette ei teata, siis järgmisel korral on arstil õigus nõuda talt kahekordset visiiditasu.

Turvalisus on sotsiaalministri sõnul e-tervise üks võtmeküsimusi. „Selge on see, et meditsiiniandmete turvalisus peab olema igakülgselt tagatud ja uues süsteemis see nii ka olema saab,“ kinnitab Maripuu. „Meil on hea koostöö Andmekaitse Inspektsiooniga, kui nende käest on load kätte saadud, siis on see kõige kindlam garantii, et süsteem toimib ja infolekkeid süsteemis olla ei saa,“ lisab ta.

E-tervise infosüsteemide turvaaste on kõrgem kui internetipankadel, andmed on krüpteeritud ja neid hoitakse kodeeritult isikuandmetest eraldi. Ligipääs andmetele antakse volitatud isikutele turvaliste autentimisvahendite kaudu, milleks on ID-kaart või mobiili-ID ning ainult selles ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Süsteemis puudub super-administraator, kes pääseks ligi kõikidele andmetele.

Süsteemi kasutamise õiguspärasust jälgitakse pidevalt ning liigutus logitakse. Digijälg annab patsiendile võimaluse patsiendiportaali kaudu vaadata, kes ja millal on tema andmeid vaadanud ning kahtluse korral saab ta esitada kaebuse. Seadusesse sissekirjutatud trahvid on suured ja Maripuu ei usu, et keegi hakkaks lihtsalt huvi pärast vaatama teiste inimeste andmeid teades, et sellest jääb jälg maha. Seega, kui patsient näeb, et tema andmeid on vaadanud arst, kelle vastuvõtul ta käinud ei ole, siis on võimalik meetmed tarvitusele võtta.

Inimesel on kõigele lisaks võimalus oma andmed süsteemis kinni panna, aga see tähendab seda, et inimene võtab endale kindla vastutuse, et talle antav tervishoiuteenus ei pruugi olla nii kvaliteetne, sest kui arst tema terviseandmetest ülevaadet ei saa, siis ka ravimi määramine ei pruugi olla kõige õigem.

Hiljutisest TNS Emori uuringust selgus, et digiloost on kuulnud 97% arstidest ja 57% elanikest. 71% digiloost kuulnud elanikest ja 77% arstidest peab vajalikuks e-tervise kasutuselevõttu.


Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.