Hambaarstid tõdevad kurvalt, et Eesti laste hambad on katki

Mälestus nõukogudeaegsest urisevast
hambapuurist ajab tolle aja lapsi siiani judisema. Tänapäevased puurid
siristavad aga õrnalt kui ritsikad ja võiks arvata, et aastakümneid nõukogude
inimese tunnuseks olnud kehvad hambad on ajalugu.

“Meie laste hambad on sõna otseses mõttes katki,” tunnistab Lääne-Tallinna keskhaigla hambaarst dr Kärt Allvee.

Tihtipeale ei tule vanemad lastega hambaarsti juurde enne, kui esimene valu on juba käes. Ja siis on näha, et neid hambaauke on juba rohkem kui üks. Ning kui esimene hambaarstikogemus on seotud valutava hambaga, tekibki probleem: laps ei taha enam hambaarsti juurde minna, sest kardab, et jälle tehakse haiget, kirjutas Päevaleht.

Koolides korraldatakse kampaania korras hammaste ülevaatusi, ent see käib koolilaste kohta, aga lapsel on hambad suus ju juba enne kooli.

Piimahambad hakkavad lõikuma juba esimesel eluaastal, kuuendal eluaastal hakkab osa neist vahetuma, see tähendab, et tulevad juba esimesed jäävhambad. Nii et piimahammaste valu tekib juba väikelastel, vahel tuleb isegi mõni kolme-nelja-aastane valutava hambaga.

Probleem on selleski, et tihti peetakse kuuendaid hambaid piimahammasteks. Kuues hammas ehk esimene purihammas lõikub viienda piimahamba taha ja nii võib juhtuda, et ei laps ise ega ka vanem ei pane tähelegi, et tegu on jäävhambaga. Kui jäävhammas ära laguneb, ei ole kusagilt ju selle asemele uut tulemas.

Aga on ka väga teadlikke vanemaid, kes tulevad juba päris pisikeste laste hambaid näitama ja tunnevad juba enne lapse sündi perekoolis huvi lapse hammaskonna arengu vastu. Näiteks on olemas lutipudelikaaries – kui tital on hambad suus ja magus lutt kogu aeg nende vastas, võivad hambad katki minna isegi paariaastasel või veel nooremal lapsel.

Kui piimahambaid ei ravita, tulevad katkised hambad enne õiget aega suust ära ja seetõttu jääb jäävhammastele vähe ruumi. Piimahammas on ju muidu suus nii kaua, kuni jäävhammas hakkab lõikuma, ja hoiab sinnani talle ruumi. Kui piimahammast ei ole, siis loodus tühja kohta ei salli ja nii võib jäävhammas kasvada viltu. Teine asi on see, et kui piimahambas on põletik, mõjutab see ka jäävhamba alget ja nii võib ka see kahjustuda. Rääkimata sellest, et kogu organismile pole hea, kui kusagil kehas on põletik.

Kui vaadata tänaseid lapsi ja noori, siis on neil varasemast rohkem kõikvõimalikke hambaid korrigeerivaid vahendeid (breketid jne) suus. Hambaravi valdkond on arenenud ja hammaste korrigeerimise võimalused on suuremad. Hambaid saab õigesse asendisse panna ka järjest vanematel inimestel. Ja kui lapsevanem käib lapsega korralikult hambaarsti juures, siis arst näeb juba varakult, et hambad hakkavad valesti kasvama, ja saadab lapse ortodondi juurde.

Mis hammaste korrigeerimise tasusse puutub, siis maksab Haigekassa kinni vaid rasked juhtumid. Kui üks hammas on natuke rivist väljas või kahe hamba vahel on liiga suur vahe, mis lihtsalt ei meeldi, siis nende asjade korrigeerimist haigekassa kinni ei maksa. Küll maksab haigekassa kinni laste ja noorte kogu hambaravi.


Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.